nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus püüab plaanipäraselt teadmiste otsimisel vigu eemaldada. Teadmispretensioonide kaitsmine on võimalik kasutades süstemaatiliselt eksperimente. Katsete tegemisega saab kontrollida põhjuslikke seoseid ning kontrollida väiteid teoreetiliste objektide ja nende omaduste kohta. Lisaks saab
Nagu näiteks planeetide liikumine, mille matemaatilised kirjeldused on pikalt teada, kuid liikumise seletamine kätkeb endas teadusliku teooria komponenti, nimelt gravitatsioonijõudu, mida me ei saa otseselt vaadelda, kuid me teame, et see on olemas. Teadusteoorialtel on võime anda põhjuslikke seletusi ning ühtlustada terveid nähtuste valdkondi. Newtoni gravitatsiooniteooriaga saab seletada erinevaid nähtusi. Teooriatel on ennustusjõud. Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus süsteem asub ei võeta arvesse. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine
2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud. Selle teema kirjeldamiseks on hea kasutada Isaac Newtoni gravitatsioonijõu teooriat. Gravitatsioonijõud on asi või nähtus, mida ei saa vaadelda, ehk on tegemist spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju keskkonnaga annab vältida ning süsteemi enda ülesehitus ei ole liiga mõistatus. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine
taevakehade liikumises seaduspärasusi ning võimalikuks sai ka päikese- ja kuuvarjutuste ennustamine. Kui aga ühel hetkel gravitatsiooniteooria need seaduspärasused ära seletas, oli võimalik kasutada uusi ennustusi, näiteks senitundmatu planeedi olemasolu kohta. 20.sajandi üldrelatiivusteooria tegi võimalikuks uut laadi objektide ennustamise, näiteks nagu mustade aukude olemasolu. Eriti edukaks teaduslike seletuste tüübiks on reduktsionistlikud seletused, mis kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada, lähtudes selle osadest ning nende vastasmõju reguleerivatest seadustest. 3. TEADMISPRETENSIOONIDE KAITSMINE Kuna inimteadmisi ähvardab alati eksimine, siis teadus rõhub sellele, et tema pakub teadmise eriti usaldatavat vormi. Eksitused võivad tuleneda vigadest, ebausust, soovmõtlemisest, eel- arvamustest, pettusest jne
Inimolevuste «põhiinstinktiks» on oma territooriumi kaitsmine ja see viib nii sõdade kui ka rassiliste konfliktideni (Ardrey). - Bioloogiline teooria - eelarvamus grupiväliste isikute suhtes tekib seetõttu, et inimest juhib bioloogiline «tung» kaitsta samade geenide kandjaid - järelikult umbusaldatakse automaatselt igaüht, kel samu geene pole. 18 Kuna bioloogilised lähenemised inimeste mõistmisele on reduktsionistlikud - taandades kõik ühele lihtsale põhjusele - ignoreerivad või vähendavad nad inimkogemuse teiste aspektide tähtsust (Hayes). Sarnasus (analoogia) ei ole samasus (homoloogia) - üks asi meenutab teist, ei tähenda see, et need tegelikud on samad. F-skaala (Adorno) - isiksuse test, mis peab mõõtma võimukust ja autoritaarsust. - Patuoinaks tegemine - protsess, mille puhul rasketes majandusoludes või muudes
näidata seoseid erinevate liikide vahel (varem rohkem subjektiivselt kirjeldatud). Süsteemiökoloogia (systems ecology, Eugene Odum, 1964) põhimõtted: 1) Ökosüsteem on looduse esmane ja olulisim ühik; 2) Bioloogiline mitmekesisus suurendab ökosüsteemi stabiilsust; 3) Homeostaas toimib ja on oluline kõigil bioloogilise organisatsiooni tasanditel; 4) Ökoloogias on tervik suurem kui tema osade summa ja seega ei suuda reduktsionistlikud teadusmeetodid elussüsteeme adekvaatselt selgitada. Oluline mõju ökoloogilise vaate kui keskkonnakaitse tekkele 1960ndatel. Ökoloogia põhisuunad Populatsiooniökoloogia (population ecology) lähedane inimeste arvukust uurivale demograafiale. Objektiks üks liik või üks populatsioon, uuritakse populatsiooni dünaamikat ja analüüsitakse seda kajastavaid mõõte. Koosluse ökoloogia
või on universaalsed Müütides on iseloomulikud binaarsed opositsioonid ja neid lahendavad elemendid Kriitika: Levi-Straussi huvitas rohkem teooria ning skeemid, kui reaalsus reaalsus pole oluline, tegemist on kujutletava struktuuridega Kultuuri nägi kui abstraktsiooni, mitte inimeste tegelikku käitumist Idealiseeritud mustrid Huviks struktuuride matemaatiline suhe üksteise suhtes Seisukohad on reduktsionistlikud (tegeleb vaid probleemi ühe tahuga, lihtsustav) ja nüansivabad, ei vaata pärispraktikate komplekssust Edmund Leach (1910-89): Õppis inseneriks, arendas Hiinas ärisuhteid, kuid avastas seal olles huvi kultuuride erinevuste vastu Välitöö Kurdide juures, 1938, kestus 5 nädalat selle põhjal kirjutas teose Social and Economic Organisation among the Rowanduz Kurds o Kiired muutused ühiskonnas väliste mõjutuste tõttu probleemiks
komplekssed struktuurid ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi või sugukonda, näiteks lähisugulaste ning oma sugukonna liikmetega Levi-Straussi müüdikäsitlus - Müüdid koosnevad müteemidest. Müüteemide tasandil analüüsituna väljendavad müüdid sümbolilisi tõdesid, mis on iseloomuliud teatud kultuuripiirkondadele või ka universaalsed. Müütides iseloomulik binaarsete opositsioonide vastandus ja neid lahendavate elementide panus Kriitika Seisukohad reduktsionistlikud ja nüansivabad, ei vaata pärispraktikate komplekssust. Kas meelestruktuurid ikka on nii universaalsed ja võimsad? Abielusuhete pidamine peamiseks sotsiaalseks sidusust loovaks vahendiks on ühekülgne. Sir Edmund Leach (1910-1989) Cambridge, Kings's Colledge juhataja (1966-79) The RoyalAnthropological Institute (1971-5) Briti Muuseum (1975-80) Sündis Inglismaal, rikkast perekonnast, isal suhkruistandus. Inseneriõpingud Cambridge's Aasta Hiinas 1930ndail ärimehena
annaabi.ee 
