Johannesburgis. Seal esitatud riikide ja regioonide tegevusaruannete alusel võeti kokku 10 aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide elluviimisele ja kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on endiselt riikide poliitikakujundamise aluseks. Roheline ideoloogia See on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Ideoloogia aluseks on roheline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Rohelise liikumise mitmekesisuse tõttu on selle erinevad voolud tihti vastandlikel seisukohtadel ning seega ei ole ka ideoloogilised vaated ühised. Enamlevinud rohelised ideed on järgmised: vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest; pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust,
kasutada. Seejärel on aga olukord muutunud ning üha enam räägitakse sellest, et inimkonna ellujäämine on ohtu sattunud. Näiteks inimeste arvu ja tarbimise kiire kasv tekitab ohu, et ressursid inimkonna elutegevuse jätkamiseks lihtsalt lõpevad. Taolise vaatekoha teadvustamise pinnal ongi tekkinud roheline ideoloogia, mis väidab, et inimest ja ühiskonda ei tule mõista eraldiseisvana, vaid looduse kontekstis. Poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial – teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse
Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. ·Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. ·Keskkond: keskkonnakaitse. ·Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. ·Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine ·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks
valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. ·Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. ·Keskkond: keskkonnakaitse. ·Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. ·Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine ·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. ·Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. ·Keskkond: keskkonnakaitse. ·Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. ·Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine ·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks
Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid), teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne.) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) Idee areng: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks, klassikalise looduskaitse algus Kaitsealade loomine Biotoopide, elupaikade kaitse Looduskaitse väljaspool looduskaitsealasid LK arenguetapid Eestis …1910- akadeemiline lk ilma kaitsealadeta 1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega 1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel 1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta