Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil, mille arvutamiseks on kaks meetodit: realiseerimistulemuste alusel ja väärindushinna alusel. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Hind (väärindus) = c + rc/100 ,kus r – rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t). TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Masinate ja tehnoloogiate mõju Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad
kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele 2.selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste ( nt niisutussüsteemide )m efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 40:Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda Väärindushind h=C+0,01r*C C- söödaomahind r- loomakasvatuse rentaablus
kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemisele. 2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste (nt niisutussüsteemide) efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda Väärindushind h=C+0,01r*C C- söödaomahind r- loomakasvatuse rentaablus 42
Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele. 2) Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt.) ning kapitalimahutuste (näit. Niisutussüsteemide) efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuurid hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel.Kaubalistel söödakultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida,sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind.seetõttu on majanduslikes arvutustes õigem kasutada väärindushinda. (müügihind=kasum+omahind) 42
o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute (energia) hulka ühe kilogrammi toodangu kohta. Söödatootluse ja sööda erikulu näitajad sõltuvad eeskätt söötmistasemest. Produktiivsuse kujunemisele avaldavad mõju ratsioonide koostis, söötade kvaliteet ja toitainete sisaldus. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil. Söötade kasutamise rentaabluse arvutamiseks on kaks meetodit: - Realiseerimistulemuste alusel: võetakse arvesse nii söötade omahinnad, kui ka täiendavad kulud, mis on seotud sööda väärindamisega. - Väärindushinna alusel- mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust. Tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel ,kus r= rentaabluse tase loomakasvatuses (%); c= söötade keskmine omahind (/kg, /t)
Tootmisomahind (kr/kg, /kg, /100kg, /t) 218) Taimekasvatustoodangu iseloomustus 219) Kasutusotstarbe alusel või taimekasvatustoodangu jaotada: 1. universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul) 2. kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad) 3. söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais) 220) Põllukultuuride tasuvuse hindamine: 1. realiseerimistulemuste alusel kaubalistel kultuuridel 2. väärindushinna alusel söödakultuuridel 221) 222) 8. Tootmise efektiivsus loomakasvatuses 223) Kasumit kujundavad tegurid; Loomakasvatuse struktuur; Üksikute tootmisharude majanduslik hindamine 224) Põllumajandustoodang 225) Põllumajandustoodang = taimekasvatustoodang + loomakasvatustoodang 226) 2010
Mõlemad näitajad sõltuvad esiteks söötmistasemest, mis omakorda määrab elatussöödast ülejääva tootmissööda koguse, seega ka toodangu taseme. Toodangu tõusuga kaasneb elatussööda osatähtsuse vähenemine ja kogu söödakulu vähenemine toodanguühikule. Produktiivsuse kujunemisel pole oluline mitte üksnes söötühikute hulk, vaid ka ratsioonide koostis, söötade kvaliteet ja toitainete sisaldus. 30. Söötade majandusliku efektiivsuse hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil. Selle puudusteks on söötade üldise toiteväärtuse hindamise mittetäielikud alused, sest ühe ja sama sööda tegelik toiteväärtus on muutuv suurus, mis sõltub sisalduvatest toitainetest koostises, kuivaine sisaldusest jne. Söötade kasutamise rentaabluse arvutamise 2 meetodit: 1) realiseerimistulemuste alusel võetakse arvesse nii söötade omahind kui ka täiendavad kulud, mis on
annaabi.ee 
