Allahinnatavate varuobjektide nimekiri esitatakse tegevjuhule. Nimekirjas näidatakse ära varuobjektide soetusmaksumus ja neto realiseerimismaksumus ning allahindluse põhjus. Varude allahindluse kinnitab tegevjuht ja annab korralduse pearaamatupidajale koos allahinnatavate varuobjektide nimekirjaga. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügi hind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse (4, 25-26) 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID Varusid saab arvestada mitmel meetodi: · FIFO- meetod · Kaalutudkeskmise meetod · LIFO- meetod · KOFO- meetod · HIFO- meetod · Tüki meetod. (8) FIFO- meetod Fifo (first in, first out) on raamatupidamises kasutatav kauba, toorme ja materjali kulude ja lõppjäägi hindamise meetod, kus kuludesse kandmine toimub partiide sissetuleku
bilansis viimasena saabunud ja veel müümata partiide soetusmaksumuses). Materiaalsete väärtuste arvele võtmine toimub arve ning saatelehe alusel ja arvele võtmise õigsuse ning säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol "kaup teel". Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal "ettemaks tarnijatele". Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt. Iga nädala kohta trükkis juhataja välja ,,Laoliikumiste kokkuvõte", millel
Turustus- ja üldhalduseesmärkidel kasutatud varudega seotud kulu kajastatakse selleks ette nähtud kirjetel [21]. Varude müügi korral tuleb nende bilansline maksumus kajastada kuluna samal aruandeperioodil, mil kajastatakse seonduv tulu. Kõik varude allahindlused neto realiseerimismaksumuseni ning varude kaod tuleb kajastada kuluna allahindluse või kao toimumise perioodil. Kõik varude allahindluse tühistamisega seotud summad, mis tulevad neto realiseerimismaksumuse tõusust, tuleb kajatada varude kulusummana vähenemisena tühistamise toimumise perioodil [4]. Majandusaasta aruandes avalikustatakse kõikide oluliste varugruppide kohta järgmine info: · varude soetusmaksumuse arvestamise meetod; · info varude oluliste allahindluste ja allahindluste tühistamise kohta; · kohustuste tagatiseks panditud varude (ka muude varude, mille kasutusõigused on piiratud) bilansiline maksumus;
Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja. Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta. 1.6.4. Põhivarad
Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja. Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta. 1.6.4. Põhivarad
Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on maksedokumendil märge materiaalselt vastutava isiku allkirjaga materjalide või kaupade vastuvõtmise kohta. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. 3.6 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000 .- kroonist ühiku kohta. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses.
Varude hindamine Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks (turustuskulud). Kui bilansipäeval ettevõttes olevate varude jäägi neto realiseerimismaksumus on selle soetusmaksumusest madalam, siis kajastatakse soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kasumiaruandes kuludena. Varude maksumust ei tule alla hinnata, kui nendest või nende abil toodetud valmistoodang realiseeritakse eeldatavasti tegeliku maksumusega või sellest kõrgemalt. 46 Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Materiaalse varu hindamiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel:
annaabi.ee 
