00 -10-9 -8 -7 -6 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -3 -9.00 -50 -2 -4.00 -100 -1 -1.00 0 0.00 -150 1 1.00 2 4.00 3 9.00 4 16.00 b) ja c)Moodustasin X realisatsioonide valimi {xi} mahuga N = 200, kasutades imiteerimisvalemit ning Y realisatsioonide valimi {yi} mahuga N = 5 25.00 200, kasutades teisendusvalemit. 6 36.00 N0 7 49.00 xi ( N 12 N 22 ... N S2 )( S 2) 8 64
SÜMBOL liik märke IKOON on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis SEMANTIKA tähenduste uurimine FONOLOOGIA häälikulise struktuuri uurimine FONEETIKA päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine LEKSIKON sõnavara, kinnistunud sõnade allsüsteem MORFOLOOGIA sõnade sisestruktuuri allsüsteem SÜNTAKS lauseehituse allsüsteem ELEMENT üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus INHERTNE iseloomulik DISTRIBUTSIOON jaotumine RELATSIOON suhe SÜNTAGMA ühe tasandi elementide järjend PARADIGMA asendusseoses olevad elemendid FUNKTSIONINAALNE ehk DISTINKTIIVNE eristav KORPUS lausung ehk tekstilause INTROSPEKTSIOON uurimismeetod, kus uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele LOOMULIK NORM reegel KEELEVASTANE mittegrammatiline UNIVERSAAL keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid
194 0,8407022 0,5387214 0,9069689 0,5530282 0,0116923 195 0,1783013 0,9270532 0,3049280 -0,0308695 -0,0000001 196 0,1160302 0,6846121 0,4185869 -0,0409440 -0,0000004 197 0,0711684 0,2003928 0,5204221 -0,5345164 -0,0102036 198 0,0613257 0,7740785 0,8939014 0,0230570 0,0000000 199 0,5591245 0,4510960 0,4280760 -0,1814457 -0,0001355 200 0,4362424 0,9930670 0,2555484 0,1279545 0,0000335 Moodustasin X realisatsioonide valimi {xi} mahuga N = 200 (kasutades imiteerimisvalemit) ning Y realisatsioonide valimi {yi} mahuga N = 200 (kasutades teisendusvalemt). Imiteerimisvalem: Teisendusvalem: Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T X ja Y arvkarakteristikute hinnangud X Y keskväärtus 0,0157424 0,0001822 dispersioon 0,0912951 0,0000237
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile eksotsentriline tarind- subjektist ja predikaadist või kaassõnast ja selle põhisõnast koosnev tarind ekstensioon- lause tõeväärtus, mis selgitatakse välja nii, nii et võrreldakse väidetud olukorda keelevälises maailmas valitseva olukorraga ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon- kehakeel, eelkõige ilmed, zestid, pilgud ja asendid element- üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus endotsentriline tarind- üks tarindi osapooltest on juhtrollis- ses mõttes, et võib üksigi esineda samas süntaktilises funktsioonis kui kogu tarind episteemiline modaalsus- viitab teabe tõeväärtusele esimene liigendus- tähenduseks ja vormiks esperanto- üks tuntuim abikeel, selle tõi avalikkuse ette poolakas Zamenhof 1887. aastal etnolingvistika- keele ja rahvuse vaheliste seoste uurimine etümoloogia e sõnapäritoluõpetus filoloogia e keeleteadus
erineva abstraktsioonitasemega. Peenendusseos võib olla tüübi ja teda realiseeriva klassi vahel, siis nimetatakse seda realisatsiooniks (realization). Samuti on peenendusteks seosed analüüsi klassi ja disaini klassi vahel, mis modelleerivad sama asja, või seosed kõrgtaseme kirjelduse ja madala taseme kirjelduse vahel ( näiteks seos kollaboratsiooni üldvaate ning sama kollaboratsiooni detailse diagrammi vahel). Peenendusseost saab kasutada ka sama asja erinevate realisatsioonide (näiteks lihtsa realisatsiooni ehk prototüübi ning keerukama kuid effektiivsema realisatsiooni) modelleerimiseks. Peenendusseost näidatakse katkendjoonega ja kolmnurgaga (üldistuse sümbol) kahe mudelielemendi vahel. Peenendust kasutatakse mudeli(te) kooskõlastamiseks. Suurtes projektides peavad kõik koostatavad mudelid olema kooskõlastatud. Mudeleid kooskõlastatakse selleks,et: Näidata, kuidas erineva abstraktsioonitasemega mudelid on omavahel seotud.
See tähendab, et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu. Seegi test ei ole üldkehtiv, nagu näitab inkorporatsioon - grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (põrandat pühkima põrandapühkimine). Identsena tunduvad sõnavormid (kella ja kella jne) on rangelt võttes sõnavormi erinevad realisatsioonid. Astme võrra kõrgemal abstraktsioonitasandil on nad siiski sama sõnavormitüübi realisatsioonid. Nii realisatsioonide kui ka sõnavormitüüpide kohta kasutatakse keeleteaduslikus kirjanduses terminit sõnavorm, samuti terminit sõna. Eesti keeles kasutatakse sõnavormide kohta ka terminit sõne, mis tähendab sõnavormi konkreetset esinemisjuhtu tekstis. Tavaline kõne ja kirjutatud, jooksev tekst koosnevad seega sõnedest. Veel kõrgemal abstraktsioonitasandil on sõnavormid (sõnavormitüübid), sama sõna eri vormid, muutevormid. Need on lekseemi (leksikaalse sõna,
Igas allsüsteemis on mitut liiki üksusi. Üksused realiseeruvad kategooriatena. Süntaksi kategooriateks on näiteks väitlaused ja küsilaused, fraasikategooriateks näiteks noomenifraas ja adjektiivfraas, morfoloogia kategooriad on näiteks käändelõpud, leksikas sõnad. Allsüsteemi struktuuri moodustavad süsteemile iseloomulikud üksuste tüübid, nendesse kuuluvad kategooriad ning kõik suhted, mis valitsevad teiste üksuste ja kategooriate vahel. Üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühise nimetusena kasutatakse terminit element. Üksuste tuvastamisel viidatakse ühelt poolt määratleva iseloomulikele omadustele, teiselt poolt selle distributsioonile. Substantiivide iseloomulike ehk inherentsete omadustega on tegemis siis, kui neid kirjeldatakse kui sõnu, mis viitavad mh esemetele ja elusolenditele. Elemendi distributsiooni ehk jaotumuse moodustavad kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda
3) kx() kx(0). Praktikas kasutatakse sageli kovariatsioonifunktsiooni asemel korrelatsioonifunktsiooni: rx() = kx()/Dx 12. Ergoodilised protsessid. Spektraaltihedus. Juhuslike protsesside klassifitseerimine. Ergoodilisus : Statsionaarne juhuslik protsess on ergoodiline, kui tema karakteristikud, mis on saadud realisatsiooni keskmistamisega, ühtivad samade karakteristikutega, mis on saadud ühe realisatsiooni keskmistamisega aja järgi. Nt, keskväärtus: 1) realisatsioonide kogumi alusel E(X) = xi(t) /n, 2) ühe realisatsiooni alusel E(X) = lim(T) 1/T oTR()d = 0. Ergoodilisuseks on tarvilik ja piisav, et lim(T)1/T oTR()d = 0. Spektraaltihedus: Statsionaarse juhusliku protsessi sageduslikuks kirjeldamiseks kasutatakse spektraaltihedust. Kui determineeritud (polü)harmoonilisi protsesse saab kirjeldada nende amplituud- sageduskarakteristikute abil, siis juhuslike protsesside kirjeldamiseks sellised karakteristikud ei sobi.
See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina . Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine võimalik. Selleks, et saada esimene prototüüp on vaja teha kõik maskid ja valmistada mikroskeem. Suurte partiide korral on selliste maskide tegemine ja siis nende abil paljude mikroskeemide valmistamine otstarbekas. Alguses katsetamise ajal on ka suhteliselt aeganõudev, kallis ja tülikas teha muudatusi mida siiski ilmselt vältida ei saa. Muudatused võivad olla tingitud nii disaini
Muudatusi prototüübi katsetamisel aga tuleb paratamatult teha väikeste seeriate korral suhteliselt kõrged projekteerimise ja prototüübi valmistamise kulud. Suurte seeriate tootmisel on mõtet läbida kulukas ja aeganõudev projekteerimine, kuid väikeste seeriate korral see ei ole otstarbekas kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (Computer Aided Design, CAD) olemasolu. Väikestes seeriates valmistatavate realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine alati otstarbekas. 25.3. Programmeerimise tehnolooagiad 25.3.1. Staatilise suvapöördusmälu tehnoloogia Moodustatakse toorikul (tavaliselt maatriks) SRAM-i trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide jada toimub konfigureerimine transistorvõtmete ja multipleksorite abil. 25.3.2. Siduvlüli ja katkevlüli tehnoloogia Tekitatakse või katkestatakse ühendus vooluimpulsiga 25.3.3. EPROM-i, EEPROM-i ja Flash-tehnoloogiad
Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadinakomponentidest(mikroskeemidest)koostatud loogikaskeemigavõi kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC ApplicationSpecific IntegratedCircuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (CAD-Computer Aided Design) olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine võimalik. Selleks, et saada esimene prototüüp on vaja teha kõik maskid ja valmistada mikroskeem. Surte partiide korral on selliste maskide tegemine ja siis nendeabil paljude mikroskeemide valmistamine otstarbekas. Alguses katsetamise ajalon ka suhteliselt aeganõudev, kallis ja tülikas teha muudatusi mida siiski ilmselt vältida ei saa. Muudatused võivad
Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadinakomponentidest(mikroskeemidest)koostatud loogikaskeemigavõi kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC ApplicationSpecific IntegratedCircuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (CAD-Computer Aided Design) olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine võimalik. Selleks, et saada esimene prototüüp on vaja teha kõik maskid ja valmistada mikroskeem. Surte partiide korral on selliste maskide tegemine ja siis nendeabil paljude mikroskeemide valmistamine otstarbekas. Alguses katsetamise ajalon ka suhteliselt aeganõudev, kallis ja tülikas teha muudatusi mida siiski ilmselt vältida ei saa. Muudatused võivad
Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadilkomponentidest(mikroskeemidest)koostatud loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC ApplicationSpecific IntegratedCircuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (CAD-Computer Aided Design) olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine võimalik. Selleks, et saada esimene prototüüp on vaja teha kõik maskid ja valmistada mikroskeem. Suurte partiide korral on selliste maskide tegemine ja siis nende abil paljude mikroskeemide valmistamine otstarbekas. Alguses katsetamise ajalon suhteliselt aeganõudev, kallis ja tülikas teha muudatusi, mida siiski ilmselt vältida ei saa. Muudatused võivad olla tingitud nii disaini vigadest kui ka tellija poolsetest nõudmiste
koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC application specific integrated circuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse 42 tarkvara (CAD computer aided design) olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine võimalik. Selleks, et saada esimene prototüüp on vaja teha kõik maskid ja valmistada mikroskeem. Suurte partiide korral on selliste maskide tegemine ja siis nende abil paljude mikroskeemide valmistamine otstarbekas.Alguses katsetamise ajal on ka suhteliselt aeganõudev, kallis ja tülikas teha muudatusi mida siiski ilmselt vältida ei saa. Muudatused võivad olla tingitud nii disaini vigadest kui ka
annaabi.ee 
