Süsivesikute väävelhapet. II olemasolul tekkis lahuste segus katseklaas: 2 ml -naftaooliga kontsentreeritud glükoosi, 5 tilka väävelhappe lisamisel happe ja Molischi reaktiivi, uuritava lahuse piirpinnale 1ml kontsentreeritud purpurne vahekiht. väävelhapet. 2) Osasoonide saamine I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 maltoosi , II minutit keeval veevannil ja katseklaasi glükoosi. jahutatakse jäävannil. Mõlemasse Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi 0,1 g katseklaasi tekkima kristallid, fenüülhüdrasiini ja mida sai mikroskoobi all 0,2 g vaadata. Osasoonid kristalluvad
Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik: · 2 katseklaasi: ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust · mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi · soojendasin reaktsioonisegusid 40-50 kraadini Tulemused ja järeldused: Munavalku sisaldav reaktsioonisegu muutus kuumutamisel punaseks, mistõttu võib järeldada, et munavalk sisaldab türosiini. Zelatiini lahuse värvus ei muutunud, järelikult puudus türosiin. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes
katseklaas: 2 ml uuritava lahuse piirpinnale purpurne glükoosi, 5 tilka vahekiht. Tugevate mineraalhapete Molischi reaktiivi, toimel lagunevad süsivesikud 1ml monosahhariidideks, mis annavad kontsentreeritud positiivse reaktsiooni - süsivesikud väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit saamine maltoosi , II keeval veevannil ja jahutatakse katseklaasi jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse glükoosi. katseklaasi tekkima kristallid, mida sai Mõlemasse mikroskoobi all vaadata. Osasoonid katseklaasi 0,1 g kristalluvad lahustest hõlpsasti, fenüülhüdrasiini ja kusjuures kristallide kuju ja
O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.2. Osasoonide saamine Kahte katseklaasi valasin ühte ~2 ml fruktoosi, teise ~2 ml glükoosi lahust. Mõlemale lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutasin, kuni tahked ained olid lahustunud. Reaktsioonisegusid hoidsin järgnevad 40 min keeva veevanni sees, aeg-ajalt loksutades. Umbes 10 min peale keeva vees sees hoidmist sai juba näha kristallstruktuuride moodustumist mõlemas katseklaasis (fruktoosi puhul erksamalt). Siis jahutasin mõlemat katseklaasi jäävannis. Mikroskoobiall oli mõlemale lähtesuhkrule iseloomulik osasoonistruktuur hästi näha. Järeldus Taandavad suhkrud glükoos ja fruktoos reageerimisel fenüülhüdrasiiniga tekitasid osasoonid,
1.2.2 Osasoonide saamine Kristallitud vormide vürdlemine ja selle abil erinevate süsivesikute eristamine. Kasutatud ained: 2katseklaasi: I katseklaas: 2 ml laktoosi II katseklaasi glükoosi. Mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati. Töö käik: Reaktsioonisegusid hoiame 40 minutit keeval veevannil ja jahutame jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi tekkima kristallid, mida sai mikroskoobi all vaadata. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. GLÜKOOSASOON LAKTOOSASOON
Seejärel oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja formeerub hüdrasoon C-2 asendis. Reaktsiooniks on vaja fenüülhüdrasiini liiga ja pikka kuumutamist. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi lahust ja teise katseklaasi 2 ml arabinoosi lahust, mis on mõlemad taandavad suhkrud. Mõlemale lahusele lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid reaktsioonisegusid umbkaudu 40 minutit tulises veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin veevannis ning osasoonide kristallide kuju tehti kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Nii arabinoosi kui ka glükoosi lahuses hakkasid pikaajalise kuumutamise tagajärjel moodustuma kristallid, kusjuures glükoosi lahuses moodustusid kristallid palju kiiremini kui arabinoosi lahuses. Osasooni kristallide kuju: Pilt . Glükoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
Milloni reaktsiooni põhimõte seisneb Milloni reaktiivi, milleks on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga, reageerimisel fenoolse hüdroksüülrühmaga. Valgu denatureerunud sade värvub soojendamisel punakaks. Töö käik: 1) Võtsin 2 katseklaasi, ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiinilahust. 2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi. 3) Soojendasin reaktsioonisegusid 40-50°C. 4) Munavalgu lahuse valge sade omandas punaka värvuse, zelatiini lahuse värvus ei muutunud. Tulemused: Munavalgu lahusele Milloni reaktsiooni lisamisel tekkis valge sade, mis viitab valgu denatureerimisele. Lahuse soojendamisel muutus sademe värvus punakaks, mis oli tingitud türosiini (fenoolse ühendi) elavhõbe(II)nitraadiga kuumutamisel lämmastikushappes. Zelatiinilahusele Milloni reaktiivi lisamine ja kuumutamine positiivset reaktsiooni ei andnud.
´ otsa radioaktiivses märgistamises ning 3´ otsaliselt eripikkuseliste DNA segmentide parve analüüsis PAAG- elektroforeesil, pärast southern- ülekannet fragmnetide visualiseerimises membraanfiltrite autoradiograafial. DNA ahel katkestatase keemiliste ainetega. Sangeri meetod põhineb in vitro DNA sünteesil radioaktiivselt märgistatud nukleotiidide ja spetsiifiliste DNA ahela terminaatornukleotiidide juuresolekul. Ka siin on erinevaid reaktsioonisegusid 4, kus lisaks radioaktiivselt märgistatud nukleotiididele on ka üks terminaatornukleotiid, mis lõpetab DNA sünteesi kas A, G, C või T-terminaatoriga, enamasti kasutatakse ddTNP-sid. Tänapäeval kasutatakse fluorestsentmärgitusi, fragmendid jaotatakse PAAG- elektroforeesil erinevates geelides või kapillaartorudes, fragmentide avastamiseks kasutatakse fototundlikke elemente. 45. Polümeraasi ahelreaktsioon.
annaabi.ee 
