Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid
Õigustkaitsvad normid – näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. (Struktuur tavaliselt: H-S). Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvates normides sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. 3. ÕN ettekirjutuse sisu (e dispositsiooni e reegli) alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse MKS § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. Kohustav on nt PS § 14 norm: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
4. Ergutusnormid nende hulka kuuluvad sellised õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normi näevad ette riikliku sunni ehk sanktsiooni olemasolu. Kui regulatiivsed normid on seotud õigussubjekti positiivsete tegudega, siis õigustkaitsvad normid sisaldavad riigi negatiivset hinnangut õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on ametiisikutele suunatud ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. Mõlemad, nii regulatiivsed kui ka õigustkaitsvad normid, on täielikud normid. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) normid Grammatiliste lausetena on nad täielikud, aga õiguslausetena on nad mittetäielikud. Nad on osa õigustloova akti kehtivusest. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad alles seoses teiste õigusnormidega. Mõnikord nimetatakse neid ka spetsialiseeritud õigusnormideks. Mittetäielikud õigusnormid jagunevad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks
liigituse alus on see, kuidas on õigusnormis väljendatud nende regulatiivne mõju e regulatiivse jõu modaalsus. Eristuvad ka nn ergutusnormid, mille hulka kuuluvad normid, mis sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- e reaktsiooninorme. MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge. Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm)
Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid
sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Õigustavad, kohustavad ja keelavad. Ka ergutusnormid sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest, sisaldavad sanktsioone. Sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele, orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide puhul tegemist nn täielike õigusnormidega vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt täielike õigusnormide struktuuridele. Grammatiliste
ôigusrikkumiste eest. Tegemist on sanktsioone sisaldvate ôigusnormidega. Kui regulatiivsed normid on seotud ôiguse subjektide positiivsete tegudega, siis ôigustkaitvates normides sisaldub riigi negatiivne hinnang ôigusvastasele käitumisele. Näit karistusseadustiku sätted näevad ühe vôi teise kuriteo korral, et karistatakse rahalise karistusega vôi vangistusega. Õigustakaitsvad normid on niisiis orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar e. reaktsiooninorme. Regulatiivsete ja ôigustkaitsvate ôigusnormide puhul on tegemist nn. täielike ôigusnormidega, seda sellepärast, et vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikult ôigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja ôiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile. Neid nimetatakse
annaabi.ee 
