10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. 1. Orgaanilised ained on redutseerijad 2. - 3. Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirndada katalüsaatorite abil ja temperatuuri tõstmisega. 4. Ensüümid on looduslikud ained, mis reageerivad orgaanilise mustusega. Reguleerivad reakstioonide vaoshoidmist- suunavad kindlat rada pidi, et tagada protsessi maksimaalne kasutegur. Bioloogilist oksüdeerumist nimetatakse hingamiseks. 5. Orgaanilised ained põlevad auru olekus, segunenult õhu või hapnikuga. Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. 6. 7. Pürolüüsiks nimetatakse aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Freoonideks nimetatakse madala molekul massiga ehk väikese süsiniku attomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane.
krepsi tsüklisse) - anaeroobse raku glükolüüsi puhul (nt lihasrakkudes) tekib etanool v. piimhape e. toimub kas etanoolkäärimine v piimhappe käärimine aeroobne energiahankimine on efektiivsem kui anaeroobne, sest aeroobse energiahankimise puhul saab maksimaalse koguse energiat, anaeroobse energaihankimise puhul minimaalse koguse eneriat. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondris - ei tarvita hapnikku - on hingamisahela reakstioonide eelduseks (kui ei toimu hingamisahela reaktsioone, siis ei toimu ka tsirtraaditsükli reaktsioone ja vastupidi) - eraldub CO2 - tsitraaditsükli käigus saadud H-aatomid liidetakse NAD'ga ja NADH suundub hingamisahelasse Hingamisahel - reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanides - tulemina vabaneb NADH küljest H-aatom, mis liitub O2 `ga tekib H2O - protsessi käigus vabaneb energia, mida kasutatakse ATP sünteesiks
Hioonidest seostuvad vesinikukandjaga NAD, see võimaldab kasutada Hioone edastistes reaktsioonides lõh. glükoosimol. 2ks püruvaadimol. TSITRAADITSÜKKEL eraldub co2 keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub gl ükoos lõplik lagundamine mille käigus 3meClised ühendid lagundatakse edasi CO2ks püruvaadimolekulid transporditakse mitonkondrisse,kus neid edasi lagundatakse tsitraaditsükli lõppproduktid on ühtlasi uue tsükli lähteaineks, nii et moodustub reakstioonide ring e tsükkel enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad püruvaadist CO2molekul ja 2 Hiooni, mille sepb NAD lk 26??? see ei ole sama tabeliga (20hiooni ja 16hiooni, 6 fadh2 ja 2 fadh2, 4 nadh2 ja 6 nadh2, 6 co2 ja 2 co2) HINGAM. AH. REAK. eraldub h2o mitokondrite sisemebraanide sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees
PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. PAH-e on leidunud looduses juba miljoneid aastaid on paljudel elusorganismidel evolutsioonikäigus väljakujunenud võime neid kehast väljutada. See võime on olemas ka kaladel. Keemiliste reakstioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega on võimalik need ühendi kuseteedekaudu väljutada. Kalades toimuvad need protsessid peamiselt maksas ja neerudes aga ka mujal organites. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub naftasaadsute väljutamiseks organismist väga palju energiat. Kuna keemilised reaktsioonid võtavad küllaldaselt aega võivad kalad selle aja jooksul ikkagi haigestuda PAH-ide kahjulike mõjude tagajärjel
Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (millede puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reakstioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond.[1] Homogeensed ja heterogeensed reaktsioonid.
2.3.5. Kinemaatilised diagrammid 3. ptk. MEHHANISMIDE DÜNAAMILINE ANALÜÜS 3.1. Mehhanismides toimivad jõud ja momendid. Mehaanilised karakteristikud 3.1.1. Hõõrdejõud ja -momendid 3.2. Mehhanismide kinetostaatiline analüüs 3.2.1. Inertsjõudude süsteemi taandamine ekvivalentseks inertsjõuks 3.2.2. Asendatavate masside meetod 3.2.3. Kinemaatilistes paarides toimivate reakstioonide arvutamine 3.2.4. Tasakaalustava koormuse arvutamine Zukovski meetodiga 3.3. Mehhanismide liikumine neile mõjuvate koormuste toimel 3.3.1. Liikumisfaasid. Töö ülekande seadus. Kasutegur 3.3.2. Liikumisvõrrandite leidmine 3.3.3. Liikumisvõrrandite lahendamine 3.4. Masinate käigu reguleerimine 3.5. Tasakaalustamine ja balansseerimine 3.5.1
tungivad epitermise basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust. Sensorite erutumise mehhaniski seotatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutusega temp mõjul. Temp muutus 10 kraadi muudab enam kui kahekordselt intratrellulaasete keemiliste reakstioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentsed närvikiudusid: 1) Temp alla 15 kraadi erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid 2) Külmasensorid alustavad impulsside väljasaatmist 10 kraadist alates, maksimaalne vastus saadakse 25 kraadi juures, sensorid lõpetavad impulsside väljasaatmise 43 kraadi juures 3) Alates 30 kraadist alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid
basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust. Sensorite erutumise mehhaniski seotatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutusega temp mõjul. Temp muutus 10 kraadi muudab enam kui kahekordselt intratrellulaasete keemiliste reakstioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentsed närvikiudusid: Temp alla 15 kraadi – erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid Külmasensorid alustavad impulsside väljasaatmist 10 kraadist alates, maksimaalne vastus saadakse 25 kraadi juures, sensorid lõpetavad impulsside väljasaatmise 43 kraadi juures Alates 30 kraadist alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid 45 kraadi juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid.
annaabi.ee 
