Hoiakud Saavutamaks 21. sajandi konkurentsieelist, peavad organisatsioonid loobuma reageerivatest hoiakutest ja püüdlema ennetava tegevuse poole. See eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist, pidevalt õppimist. Erinevad autorid on üksmeelel selles osas, et organisatsioon saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimise tulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi
Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest mäest saab savihunnik Vaatleme reaktsiooni 2A + 3B = X + 4Y, erinevate komponentide järgi määratudkiirused suhtuvad nagu koefitsendid, kui näiteks X tekkekiirus VX = 0,2 = mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min. Seega, kui on teada kiirus mingi komponendi järgi on tegelikult määratud ka kõik ülejäänud kiirused
Keemilised reaktsioonid kulgevad väga erinevate kiirustega. Nii näiteks reageerivad happed ja alused teineteisega vesilahustes praktiliselt silmapilkselt. Mõnedel juhtudel võib aga reaktsiooni kiirus olla väga väike ning reaktsiooni kestust mõõdetakse kümnete ja miljonite aastatega. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsioon väljendatakse tavaliselt molaarsuses (mol/cm3) Keemilise reaktsiooni kiirus oleneb: 1. reageerivatest ainetest 2. reageerivate ainete kontsentratsioonist 3. reaktsiooni kulgemise tingimustest (temperatuurist, katalüsaatorite juuresolekust jne.). Näiteks reaktsioonid vesiniku ja halogeenide vahel toimuvad erinevate kiirustega. Nii reageerib fluor vesinikuga silmapilkselt isegi pimedas, kloori ja vesiniku reaktsioon samades tingimustes toimub väga aeglaselt. Kuna molekulid võivad teineteisega reageerida ainult vastamisi kokku põrgates, siis
Happevihmad: Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed Kuivsademed: Õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumine. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast. Tagajärjed: Mulda (muutub mulla keemiline koostis) Metsi (eriti okasmetsi) Veekogude elustikku, Kultuurväärtuseid (hooned/kujud, mis on ehitatud hapetega kergelt reageerivatest kivimitest) Abinõud: Tööstuses korstnatele filtrid Vähendada fossiilsete kütuste kasutamist Transpordi ökonoomsuse tõstmine Osoonikihi hõrenemine O3 moodustab atmosfääri kaitsva osoonkihi, mille põhiline osa 90% asub stratosfääris. Osoonikiht takistab lühilainelise ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnale Hõrenemise põhjused: Õhku satuvad osooni lagundavad ained: Freoonid ehk Cfc ühendid ehk klorofluorosüsivesikud Lämmastikoksiidid Tagajärjed:
Organism üritab patogeene peatada mitmel moodusel. Esmalt üritab ta katete (nahk, limamembraan, ripesiteel, eritised) abil patogeene üldse organismi mitte sisse lasta. Kui see ei õnnestu ning mõni patogeen siiski organismi satub, asub tegutsema immuunsüsteem. Mittespetsiifilise immuunreaktsiooni tõttu muutub vigastatud koha vereringe intensiivsemaks ja hakkab paistetama ning fagotsüüdid ja mikroobidevastased valgud asuvad patogeene hävitama. Kui patogeenid tungivad kiiresti reageerivatest kaasasündinud kaitsemehhanismidest (katted ja immuunsüsteem) läbi, siis asub neid hävitama omandatud immuunsus. Omandatud immuunsüsteem kaitseb lümfotsüütide abil organismi sääraste patogeenide eest, mida immuunsüsteem on varem ,,tundma õppinud". Joonise 2.20 selgitus Inimese omandatud immuunsus toimib luuüdi tüvirakkudest pärit lümfotsüütide abil. Tsellulaarse immuunsuse alustaladeks on harkelundis valmivad T-lümfotsüüdid ehk T-rakud.
Temperatuur mõjutab sageli keemilise reaktsiooni kiirust üsna suuresti, kuna kõrgemal temperatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kuigi kõrgemal temperatuuril on põrked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tühine. Kaugelt olulisem on tõik, et temperatuuri tõusuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia ületab aktivatsioonienergiat Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub reageerivatest ainetest. Hape-alus reaktsioonid, soolade moodustumine ning ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. Reageerivate molekulide sidemete tugevus ja iseloom mõjutavad tugevasti produktide tekke kiirust. Vähemate sidemete ümberpaigutumistega reaktsioonid kulgevad kiiremini kui reaktsioonid, mille käigus tekib või katkeb rohkem keemilisi sidemeid.
Mõningatel juhtudel on need arvuliselt võrdsed vastavate stöhhiomeetriliste koefitsientidega reaktsioonivõrrandis. Tavaliselt x a ja yb, kuigi vahel niimoodi lihtsustatakse: Lämmastiku suhtes I järku reaktsioon, summaarselt IV järku (??). Tegelikult on järk väga harva suurem kui II (tõenäosus, et korraga põrkuvad efektiivselt kolm või enam molekuli on kaduvväike). Ilmselt toimub antud reaktsioon läbi vaheühendite tekke. Kiiruskonstant sõltub konkreetsest reaktsioonist (reageerivatest ainetest) ja on püsival temperatuuril konstantne suurus. x, y ja k määratakse eksperimentaalselt. Kui on teada (mõõdetud) reaktsiooni kiiruskonstant ja lähteainete algkontsentratsioonid, saab arvutada reaktsiooni algkiiruse. I järku reaktsiooni korral kulub lähteaine kontsentratsiooni kahekordseks vähenemiseks kindel ajavahemik seda aega nimetatakse poolestusajaks. Võttes kontsentratsiooniks pool lähtekontsentratsioonist [A]. = 0,5 [A]0 , saame arvutada poolestusaja:
aga põhjustatud inimtegevusest. Kui keskkond muutub organismile ebasoodsaks, on kolm võimalust: 1) liikuda mujale soodsamasse keskkonda, kui see on olemas; 2) kohaneda eluks uues keskkonnas või 3) hukkuda (välja surra). Üldiselt suudavad keskkonda vahetada vaid loomad (sh. putukad), kasvukohta juurdunud taimede võimalused on kas kohapeal toime tulla või hukkuda. Hea näide keskkonna muutumisele reageerivatest loomadest on rändlinnud, kes lähevad sügisel talvitumisaladele ja tulevad järgmisel kevadel tagasi pesitsuspaika. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Adaptatsioon võib toimuda: a) organismi elu jooksul kohanemine e. isendiline adaptatsioon, toimub ontogeneesi jooksul e. fenotüüpne kohanemine e. aklimatisatsioon.
annaabi.ee 
