hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11
suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 12. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus ....... rahanõudlust ning (üldine) hinnatase ....... : vähendab; tõuseb 13. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 14. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 15. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem funktsioneerimine 16. Valitsuse tulude põhiliseks allikaks hüperinflatsiooni tingimustest on: emissioonitulu 17. Hüperinflatsiooni peatamiseks peaks valitsus lisaks rahapakkumise suurendamise lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 18
Avaturuoperatsioonid 10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17
kõvera paremala kõvera paremale Kulutuste eksogeensed s~okid Rahanõudluse eksogeensed sokid nihutavad IS kõverat nihutavad LM kõverat Ekspansiivne fiskaalpoliitika suurendab Ekspansiivne rahapoliitika alandab kulutusi , kuid omab lühiperioodil intressimäära ja stimuleerib väljatõrje efekri investeeringuid Mida väiksem on investeeringute Mida tundlikum on reaalraha nõutav intressitundlikkus ja mida väiksem on kogus kogutulu suhtes ja mida vähem multiplikaator , seda järsem on IS kõver tundlik on reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes , seda järsem on LM kõver Kui i on nominaalne intressimäär ja Eπ oodatav inflatsioon, siis ex ante reaalne intressimäär on i-Eπ r∗¿
· materiaalsest aspektist põhitegevuse riskid ja finantsriskid Finantsriskid · Likviidsusrisk · Krediidirisk · Tururiskid: toormehinnarisk, aktsiahinnarisk, valuutarisk, intressirisk Mittefinantsriskid 1. Poliitiline risk 2. Maksurisk 3. Õigusrisk 4. Regulatsioonirisk 5. Arveldusrisk 6. Mudelirisk 7. Operatsiooniline risk Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid
Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%
Raha nõudmine Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive) Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)- Spekulatsioonimotiiv Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb. Eeldused Majandus toimub täishõive tingimustes Raha käibekiirus on püsiv Likviidsuseelistused on püsivad Reaalraha tasakaal (M/P)d=k*Y ; kus käibekiirus k=1/v (M/P)0 on reaalraha tasakaal Mõõdab raha ostujõudu reaalvarade suhtes Raha mass on tasakaalus reaaltuluga Raha massi väärtus sõltub kiirusest Läbi raha massi saame mõjutada majanduseprotsessi nii neg kui pos. Raha nõudlus on samastav likviidsuseelistustega Reaalraha nõudlus sõltub: Tehinguvajadustest Likviidsuseelistustest (intressimäärast) Kui alternatiivid puuduvad-hoiame raha
annaabi.ee 
