valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud
täidetud. Pant on vallaspant või kinnispant. 40. Hüpoteek (mõiste, ulatus) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. 41. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused Koormatud kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil,
Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Hüpoteegi ese Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestus- ja korterihoonestusõigust, korteriomandit.Hüpoteegi võib seada ka ühishüpoteegina (vt AÕS §359 jj). St. hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale Hüpoteegipidajaksvõib olla (teatud) füüsiline või juriidiline isik (mitte teise kinnisasja igakordne omanik). Hüpoteegipidaja ja nõude võlausaldaja ei pea olemaüks ja sama isik. OMANIKU ÕIGUSED
kohaldata käesoleva seaduse § 282 3. lõikes sätestatut. 8.16 Mis on hüpoteek? Kuidas see tekiba ja lõpeb? Hüpoteegi mõiste (1) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. (2) Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. (3) Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast. (4) Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. (5) Kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. 8.17 Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille
teiste osade suhtes. Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes. Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. REAALSERVITUUDI ESE - Kinnisasi tervikuna või selle reaalosa ja hoonestusõigus - Kaasomand mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile - Mitu kinnisasja peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks TEKKIMINE Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne.
Valdust võib liigitada järgmistel alustel: suhte järgi asjasse (otsene ja kaudne valdus), tegeliku võimu teostaja seisundi järgi (valdaja ja nn valduse teenija), võimaluse järgi kolmandate isikute mõjuavaldusi asjale välistada (ainuvaldus ja kaasvaldus), faktilise võimaluse järgi kolmandate isikute mõjuavaldusi asjale välistada (suletud ja avatud valdus), valduse laieneminse järgi kogu asjale või selle reaalosale (täis- ja osavaldus), valduse omandamise õiguspärasuse järgi (omavolita ja omavoliline valdus), omandamise aluse olemasolu järgi (seaduslik ja ebaseaduslik valdus), valdaja teadmise järgi valduse omandamisaluse puudumisest (heauskne ja pahauskne valdus). Valdus tähendab puhtfaktilist võimu asja üle. Ka varas on valdaja. Tegelik võim tähendab võimalust asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Tegeliku võimu
valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt
Omaniku reaalservituut Omanik võib servituudi seada ka iseenda kasuks. Oluline on vaid, et omanikul oleks reaalservituudi seadmisel kaitset vääriv huvi, mis ei pea olema varaline. Reaalservituuti ei saa seada ühe ja sama kinnisasja eraldi osade suhtes, sest üks ja sama maatükk ei saa ühe ja sama õiguse jaoks olla korraga teeniv ja valitsev. Kasutusala Reaalservituuti on võimalik seada: · kogu kinnisasjale · kinnisasja reaalosale Reaals. võib koormata ka kaasomandis olevat kinnisasja või selle reaalosa. Reaals. ei saa seada aga kaasomaniku mõttelise osa suhtes. Kaasomandi reaals. koormamise aluseks on sätted, mille kohaselt: · (kaas)omaniku õigusi saab kitsendada ainult seaduse või teiste isikute õigustega · kaasomandis olevat asja võib koormata kõigi kaasomanike kokkuleppel Korteriomandit, kui kaasomandi erivormi saab korteriomanik koormata reaals. ainult siis, kui
annaabi.ee 
