osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Avalik-õiguslik korporatsioon (tunnuseks liikmeskond, mille vahetumisest korporatsiooni staatus ei muutu, on sellest sõltumatu): 1) Territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. 2) Personaalkorporatsioonid kutseala ühendus või vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. 3) Reaalkorporatsioonid liikmeskond muutub kas omandi või ettevõtte asukoha järgi. 4) Liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. Eestis sellised ei ole. Avalik-õiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Enamasti teostab järelevalvet Riigikontroll. Eesti Rahvusringhäälingu seadus Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio ühendatakse käesoleva
ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid – üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid – üksikaktide andmise õigus c) territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territooriumi alusel d) personaalkorporatsioonid – liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel e) reaalkorporatsioonid – liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi f) liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik- õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle
Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel 25 c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet
õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. (Oluliseimaks erinevuseks teistest ongi liikmeskond!) Näiteks: Notarite koda, Advokatuur. Liigid: a. territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel (nt kohalikud omavalitsusüksused) b. personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel (nt. advokatuur) c. reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. (Eestist näited puuduvad.) d. liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. (Eestist näited puuduvad.) 3. Avalik-õiguslik asutus Tunnused: kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised vahendid jne.) organisatsioonilist koondamist, ühtsust; täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud teenuseid;
hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus 31 Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ
need on tema struktuuriüksused). b. Personaalkorporatsioonid liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil või vabatahtlikkuse alusel (vähemrahvuslaste kultuuriomavalitsused). Võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond tekib vabatahtlikkuse alusel või sunniprintsiibil - Sundkorporatsioon - nt Advokatuur vandeadvokaadina ei saa töötada isik, kes ei kuulu Advokatuuri. c. Reaalkorporatsioonid liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtte asukoha järgi. Nt jahimeeste seltsid. Eesti õiguskorras praegu pole selliseid d. Liitkorporatsioonis liikmeteks juriidilised isikud. Eestis pole. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelvalvet, et Kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest Kaitsta ühendusi ja selle huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest
omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne. Eesti õiguskorras ei ole käesoleval ajal sellist liiki ühendusi, mis vastaksid kõigi avalik-õiguslike korporatsioonide tunnustele; 4) liitkorporatsioonid (Verbandskörperschaften). Nende liikmeteks on juriidilised isikud. Eesti õiguskord selliseid avalik-õiguslikke korporatsioone ei tunne.
omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne. Eesti õiguskorras ei ole käesoleval ajal sellist liiki ühendusi, mis vastaksid kõigi avalik-õiguslike korporatsioonide tunnustele; 4) liitkorporatsioonid (Verbandskörperschaften). Nende liikmeteks on juriidilised isikud. Eesti õiguskord selliseid avalik-õiguslikke korporatsioone ei tunne.
annaabi.ee 
