Kustutamata lubi kaltsiumoksiidi argielus kasutatav nimetus Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiidi argielus kasutatav nimetus Le Chatelier´i printsiip pöörduva protsessi korral nihkub tasakaal alati vastassuunas tekitatud muutustele ehk süsteem soovib taastada esialgset olukorda Lubjakivi settekivim, mis koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) Pehme vesi looduslik vesi, mis sisaldav vaid vähesel määral (või ei sisalda üldse) Ca² ja Mg² - ioone Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse-ja vastassuunas) toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus Vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees Vee pehmendaja nt naatriumfosfaat. Enim ioniitide abil. Need on võimelised siduma vees lahustunud ioone vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu
pärast välisjõudude lakkamist. Mahu muutumine-Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks. Mahu muutumise näideteks on beseekoogi paisumine küpsetamisel, tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine ja taigna paisumine. Võnkumine-ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse ko rduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Võnguvad näiteks kellapendel, sisepõlemismootori kolb, ämbris loksuv vesi ja hüvastijätuks lehvitav käsi. Laineks - nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui kala näksib õnge otsa
13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda Tarduni lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum
Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk Kui >30% , siis on tegemist tugeva elektrolüüdiga ( leelised, tugevad happed nagu HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI ja soolad) Kui on 3-30% siis on keskmise tugevusega elektrolüüt (fosforhape) Kui <3% , siis on nõrk elektrolüüt ( vees mittelahustuvad alused, süsihape, divesiniksulfiidhape, väävlishape) Dissotsiatsioon on pöörduv protsess: kui lahuses on juba piisavalt ioone, siis saavad nad jälle ühineda ( toimub assotsiatsioon). Siis jälle toimub lagunemine ja jälle omakorda ühinemine.
Kordamisküsimused kontrolltööks. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1) Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvad reaktsiooni lähteained reaktsiooni saadusteks. 2) Mis on a) pöördumatu b) pöörduv reaktsioon? Tuua näited. a) Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt vaid ühes suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed.
Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel
Tapetseerimine Tapeeti ostes tuleb kindlasti vaadata, et kõik rullid oleksid sama toote- ja trükikoodiga ning defktiteta. Hea tapeetimisalus on tasane, jäik, kuiv, puhas ja ühtlase värvusega. Tapeeditavast ruumist viige võimalusel välja kogu mööbel. Kergestimäärduv põrandakate, näiteks vaipkate, on soovitatav eemaldada. Ruumi jäänud esemed ning põrand katke kilega. Kilede jätkukohad tuleb hoolikalt kinni teipida. Eemaldage seintelt liistud ning seinakontaktide katted. Tapeet on õhuke kattematerjal, seega kui aluspind on ebaühtlane jäävad kõik need ebatasasused näha. Enne tapeetimise alustamist tuleks eemaldada vana tapeet. Kui on soovi võib ka vana tapeedi
Aknad Raami materjal vitraaž vitraaž: kivi, tina puit, puit- puit-alumiinium teras alumiinium plastmass Avatavus mitteavatav avatav: pöö pöörd, rd, kald, kald, kald- kald-pöörd, öörd, kesktelje ümber pöö pöörduv rduv käelisus 16 8 Puitaken Puit (täispuit, liimpuit) on hea raami materjal: kerge, väikesoojusjuhtivus, kerge töö töödeldavus, deldavus, vastupidavus (peab olema kaitstud) Üheraamiline, Kaheraamiline, Üheraamiline,
süsteemis on positiivne. 40. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne Pöörduv deltaS=q/T Mittepöörduv deltaS>q/T 41. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel 42. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. 43. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi energia (tuntud ka kui Gibbsi vabaenergia, tähistatakse ΔG) on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
rohkem mittepöörduvad. Oma kulgemisel tasakaaluoleku suunas võivad nad teha kasulikku tööd. Mida pöörduvam on protsess, seda rohkem kasulikku tööd saame. Tasakaaluolek on kõige tõenäolisem; isevooluline protsess jõuab sinna varem või hiljem. Tasakaaluolekus süsteem kaotab ta töövõime. Pöörduva protsessi puhul teeb süsteem tööd Gibbsi vabaenergia muutumise arvel. Nt: glükoosi põletamine õhu käes on termodünaamiliselt täielikult mittepöörduv protsess. Ja kasulik töö on 0, kuna vabanev energia hajub soojusena. Aga glükoosi oksüdeerimine rakus kulgeb üle paljude vahestaadiumite, millel on igaühel oma tasakaaluolek → pöörduvus kasvab → selle arvelt saab tööd. S [J/kmol] — entroopia — süsteemi korrapäratuse mõõt. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on S. pöörduv protsess: mittepöörduv protsess: ∆S= qr ∆S= qir
annaabi.ee 
