o Kas salaja üritusele osalemine ja seeläbi ravimseaduse rikkumine on eetiline ja aktsepteeritav. Muid huvigruppe puudutavad eetilisteks probleemideks on: Kuidas suhtuda edaspidi arstidesse ja kas Eesti naised hakkavad kasutama ka edaspidigi Nuvaringi; Kas Ravimiameti seisukoht on õiglane ja eetiline. Juriidiline analüüs: Ravimfirmad peavad lähtuma oma tegevuses Ravimiseadusest ja Ravimitootjate Liidu eetikakoodeksist. Ravimisedus ütleb, et ravimi reklaam peab olema esitatud üheselt mõistetavana ja ilma liialdusteta. Eetikakoodeks jällegi sätestab, et ürituste põhiliseks eesmärgiks peab olema inimeste harimine ja nn. lõbustused on taunitavad. Lisaks sellele peavad üritused toimuma kohas, 8 millel pole lõbustusasutuse mainet. Kuigi Ravimitootjate Liitu ei kuulu kõik ravimfirmad on
Eesti Notarite Projekti Lahendus.net Hea tahte poliitiku eetikakoodeks raames nõustajate eetikakoodeksi eetilised printsiibid ettepanek Eesti Siseaudiitorite Rakvere Kodanikeühenduste Ühingu eetikakoodeks Lihakombinaadi eetikakoodeks kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika Eesti õpetajaeetika Saint-Gobain Ravimitootjate koodeks Ehitustooted Eesti AS'i turundustavade missioon ja väärtused koodeks Euroopa Keskpanga Saku Õlletehase Terviseportaal juhatuse liikmete missioon ja visioon Inimene.ee täiendav eetikakoodeks eetilised põhimõtted Euroopa logopeedide Tallinna Kaubamaja Äripäeva ajakirjaniku alalise koostöökomitee põhiväärtused eetikakoodeks (CPLOL)
Nii apteekrid kui ka ravimifirma käitusid valesti. * TV-test- kukub läbi. Nii apteekrid kui ka ravimifirma töötajad eitavad oma tegusid. Nad ei julge avalikult tunnistada oma ebaeetilist käitumist ning tänu sellele valetavad ajakirjanduses. *Lõhna test haiseb. Kahtlane sahkerdamine lennujaamas ning poolikute vastuste andmine ajakirjanikele ei tekita head lõhna. *Teise-nahas-olemise test Ei sooviks olla kummagi nahas. Eb Vastuolulised eetilised printsiibid Ravimitootjate Liidu eetikakoodeks.( http://www.rtl.ee/et/liidu-eetikakoodeks-2/) §9.02. Ükski ettevõte ei tohi korraldada ega spondeerida üritust, mis toimub väljaspool tema asukohamaad, välja arvatud juhul, kui: (a) enamik kutsutuid on väljastpoolt tema asukohamaad ning enamiku kutsutute päritolumaad arvestades on logistiliselt mõistlikum korraldada üritus teisel maal või 2
võimalik kogu aeg süüa maalähedaselt ning täisväärtuslikult. Päris palju on neid, kes võitlevad selliste toitude vastu, kuid kahjuks on toidutööstusele antud liialt palju võimu ning meil ei jäägi üle muud, kui valida kas odav toit ja halvem tervis või kallis toit ja tühi kõht. Selline tehislikkus väljendub ka ravimitööstuses, kus tõestatud alternatiivravi (näiteks valu ja söögiisu parandamiseks kanep) on taunitud ning kõrgelt keelatud, sest ravimitootjate ihnus ületab normaalsuse piiri. Olles uurinud palju psühhotroopsete ainete kasutamist psüühikahäirete ravimisel, siis ei suuda mõista, miks peakski keegi sundima peale rohkete kõrvalmõjudega antidepressante ja rahusteid, mis tekitavad sõltuvust. 100 aastat tagasi leidus isegi kokaiini Coca-Cola sees, tol ajal ei keelanud keegi inimestel narkootikume proovimast ning nendega eksperimenteerimast, praegu aga on väike ja enamasti ohutu
ennustada. Epideemia on lõppenud siis kui teatud hulk elanikkonnast on nakkuse läbi põdenud või siis vaktsineeritud. Sellisel juhul pole haiguse tekitajal enam leida mitteimmunset inimest kellele nakkus edasi kanda. Käesolevast referaadist järeldub et, väga paljud erinevad nakkushaigused varitsevad meid igal sammul. Isegi kõige pisemast putukast võib saada alguse inimeste massiline haigestumine väga tõsistesse haigustesse. Mitte keegi meist pole täielikult kaitstud ja isegi ravimitootjate välja töötatud vaktsiinid ei pruugi alati meid aidata. Seega on ülioluline pidada kinni elementaarsetest hügieeni ja sanitaar nõuetest mis võimaldvad vähendada patogeensete mikroobide levikut. 13 KASUTATUD ALLIKAD Tammepõld E. 1966 Teadus ja usk nakkushaigustes Tallinn, Kirjastus Eesti Raamat Kats-Tsernohvostova L. 1964 Epidemioloogia Tallinn, Eesti Riiklik Kirjatus
¤ suhtelist biosaadavust, mille abil hinnatakse kahe erineva ravimpreparaadi ühesuguse manustamisviisi kasutamisjärgselt vereringesse jõudnud toimeaine hulka Biosaadavus on sobiv termin lihtsamate üldistuste tegemiseks. Biosaadavus võib olla mõjustatud väga paljudest individuaalsetest teguritest (sooleseina või maksaensüümide aktiivsus, mao pH, soolemotoorika intensiivsuse varieeruvus). Seega võib sama ravimi biosaadavus erinevatel inimestel olla erinev. Samuti võib erinevate ravimitootjate poolt valmistatud sama toimeainet sisaldavate preparaatide manustamisel olla erinev biosaadavus. Ravimite jaotumine Verre imendunud ravimid seotakse osaliselt vereplasma valkudega (peamiselt albumiinidega). Seega ringleb ravim veres nii seotud kui vabas vormis. Erinevatel ravimitel on erinev valkudega seondumise võime, see võib varieeruda 1-100%-ni, ka võib teatud tingimuste muutumisega seotuse aste muutuda, see sõltub: - ravimi omadustest
sh ohtlikud jäätmed ilma põlevkivijäätmetet a 128 170 213 534 245 687 176 701 214 391 Ohtlike jäätmete % kogutekkest 34% 41% 40% 43% 47% 7 Suur osa meditsiinijäätmetest on ravimijäätmed ehk ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud, samuti ka ravimitootjate praakpartiid. Ravimijäägid loetakse ohtlikuks jäätmeks ja sellest johtuvalt tuleb nende käitlemisel kohaldada muid meetmeid kui lihtsalt prügilasse ladestamine. Ravimijääkidele järgnevalt keskendumegi. 1.2 Ravimite ohtlikkus keskkonnale Keskkonna saastumine ravimitega on muutunud oluliseks uurimisvaldkonnaks. Organismi läbinuna, väljuvad ravimite toimeained kas muundumata kujul või metaboliitidena (edaspidi kokkuvõtvalt lihtsalt toimeaine) keskkonda. Seda leidub
Osa sellest sisemise lobitöö alla kuuluvast tegevusest on suunatud otseselt presidendi ja tema administratsiooni arvamuste kallutamisele, kuid võttes arvesse, et president on pea alati vähem kättesaadav kui nt valitsusasutuste juhtivametnikud, siis on just viimased lobistide peamiseks märklauaks. Tuleb mainida, et huvigruppide mõju on tavaliselt tugevaim nn. reguleerivateks valitsusasutustes, mis jälgivad riigi ärisektorit. Näiteks võib välja tuua olukorra, kus ravimitootjate huvigrupid edastavad enamiku teaduslikest tõenditest, mille põhjal USA Toidu- ja Ravimiamet siis otsustab, kas ning millised preparaadid on turule saatmiseks ohutud. Vahel võivad sellised lobigruppide ja täidesaatva võimu asutuste omavahelised suhted osutuda ka probleemseteks, kuna aja möödudes võivad regulatiivsed asutused asuda tööstusharude poolele ning unustada avalikkuse huvide kaitsmise. Samas