·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku loodusteadustele ning tütarlastegümnaasiumid. ·Tagasilöögi andsid venestusreformid. Vene õppekeel, sobimatud õpikud, umbkeelsed õpetajad.
emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870. alghariduse alal algasid põhjalikud ümberkorraldused kohustuslikuks muutuks vallakool. Sellega seoses tuli rajada hulgaliselt uusi koole. Tekkisid üldained kirjutamine, arvutamine ja maateadus. Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus. Kasutusele võeti hulgaliselt uusi õppevahendeid, s.h geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel. Algkoolide raudvaraks said C. R. Jacobsoni lugemikud. See kõik andis eelduse jätkata õpinguid keskhariduse omandamise suunas, mida üha rohkem ja rohkem eestlasi ka teha püüdis. 1870.aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis, mis kujunesid 8-klassilisteks õppeasutusteks. Ehk siis väärtustati haridust juba tol ajal nagu tänapäevalgi. Ehkki tänapäeval tähtsustatakse haridust ülegi, ent selle olulisust mõisteti juba
Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud väljakaevamise eest vastutuse enda peale võtnud PÄTSI TEGEMISI: Kooli lõpetanud, 1900. aastal kolis Päts Tallinna, kus ta sai tööd vannutatud advokaadi Jaan Poska abilisena, 1901. aasta novembris asus Päts aga toimetama Tallinna esimest eestikeelset päevalehte Teataja. Idee selleks oli talle andnud kirjanik Eduard Vilde. Trükikoja omanikuks, kus lehte tükkima hakati, oli aga hilisem sotsiaaldemokraat Mihkel Martna. Ja toimetuse raudvaraks kujunes hilisem enamlane Hans Pöögelmann. Teatajast sai 1905. aasta eel üks radikaalsemaid ajalehti Eestis. Paraku siit tekkis ka terav konkurents Tartus ilmuva Postimehe ja selle väljaandja Jaan Tõnissoniga, mis andis tooni kuni 1940. aastani välja. Just tänu Teataja toimetuse tööle läks Tallinna linnavalitsemine 1904. aastal eestlaste ja venelaste liidu kätte. Radikaalsete arvamuste tõttu pandi Teataja detsembris 1905 võimude poolt seisma.
Opositsioonis olnud Jakobsoni rühm kritiseeris saksalikku kava ning soovitas rohkem eesti ja soome koorilaule. Uue lauluvara kättesaadavaks tegemisega oli Jakobson ise alustanud juba esimese laulupeo eel. Aastal1869 ilmus tema ,,Vanemuine kandle healed" esimene osa. Sellele järgnes 1871 teine, kus oli 15 eesti soome ja ungari laulu. Jakobson avaldas ka koolilauliku ,,Rõõmus laulja"eesti, soome, rootsi ja sitsiilia viisidega. Algupärast eesti lauluvara leidus vähe. Laulukooride raudvaraks muutusid Hermanni teosed. Ta kogus ka rahvaviise ning seadis need koorilauludeks. Pärast kahte esimest jõuti enne sajandi lõppu korraldada veel neli laulupidu, neist Tartus neljas ja viies ning Tallinnas esimest jõuti enne sajandi lõppu korraldada veel neli laulupidu, neist Tartus neljas ja viies ning Tallinnas kolmas ja kuues. Kolmas üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu Tallinnas peeti vaid aasta pärast teist ja osavõtt oli väiksem kui enne.
Kultuuri areng XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist hakkas kujunema professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks, loodi juurde palju koole. Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. Kasutusele võeti seinatahvlid, gloobused, harmooniumid. Väga oluline oli Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkooli raudvaraks. Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. Kihelkonnakoolide õpetajaid valmistati ette Cimze seminaris Valgas. Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata keskhariduse kättesaamist. Algsed 3-aastased koolid kujunesid 8-aastasteks. 1880 lisandusid uued koolitüübid - 7-klassilised reaalkoolid ja tütarlastegümnaasiumid. 8 Haridusele mõjusid halvasti venestusreformid - kohustuslik vene keel, sobimatud õpikud,
Haridus -1870.alghariduse alal põhjalikud ümberkorraldused. -Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. -Rajati hulgaliselt uusi koole. -Laienes õpetuse sisu-üldiseks sai kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamine. -Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. -Kasutusele võeti uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel, harmoonium. -C.R.Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. -Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. -1870.a. asutati uued gümnaasiumid Tallinnas,Narvas ja Viljandis. -Tagasilöögi andsid haridusele venestusreformid. -Kohustuslik vene õppekeel, Eesti oludele sobimatud õpikud,umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. -1890.a.jätkus hariduse edendamine. -Üldine kirjaoskuse protsent oli Eestis 1897. 77,7 % -Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. -1906
JAANUS. Kuhu see Märt siis veel vastu õhtut minema ehib? MÄRT. Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju seal on, ja - tea, kas saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale vastu. JAANUS {naerdes). Sa oled ju Mari vastu õige viisakaks hakanud. Räägiti ikka, et sul tõistre Anuga tõsi taga pidi olema... MÄRT. Sooh, või räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes.) Jaa, eks pea enese eest hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu kombel raudvaraks jäeta. Siin oled sina tarnisa ameti peal, ega sind siit enam välja kangutada saa. Minu jalge all veel mitu tuult. JAANUS. Soo, või üks inimene ka minu peale kade! - Jah, eks ma ole siia peatuma jäänud; võib-olla jään veelgi, kui talurahvas mind maha matta tõotab. MÄRT. Ei maksa sinu peale kade olla ühtigi. Jaa, kui talurahvas sulle selle pika teenistuse eest ka sauna kõrvale kambri üles oleks löönud ja sinu naisele-
annaabi.ee 
