Armastan sind, Eestimaa Öeldakse, et Eesti on väike. Võrreldes teise maailma riikidega ta ongi. Aga minu jaoks on ta suur- suur ilu ja saavutuste poolest. Sama suur, kui on õige eestlase armastus oma kodumaa vastu. Olen ise elanud eluaeg Nõmmel, Tallinnas. Seega mets on mulle alati lähedal olnud. Jalutades tänavaid pidi metsa äärde ning mööda vana raudteetammi silla peale, saab näha seda ilus, mida Eesti meile pakub. Kord sain luba hüppeotrni tippu. See vaade, mis minu silmad seal näid, oli vapustav. Algul mõtlesin kohe, et nagu filmis. Nii palju metsa, majad oleks nagu sümmeetrilised nind kaugel sinatas meri. Mu oma kodulinn on üks kõige ilusamaid paiku, mida olen näinud. Muidugi teiseks kõige kenamaks paigaks on vaieldamatult Viljandimaa. Need käänulised teed, värvilised rohumaad, vulisevad jõed nind sinised järved
Henry jääb kollatõppe ning ta peab rindele tagasi sõitma, sest arvatakse ,et ta tekitas tõve endale ise. Catherine saadab Henry rongile. Ta saabub Goriziasse, kuid lahkub sealt varsti koos teiste hospidal autode ning nende juhtidega- Passini, Bonello,Piani ja Aymo. Nad ei saa mööda põgenevatest inimestest ning põikavad kõrvalteedele. Nende autod jäid mutta kinni ning pidid need maha jätma ja jala teekonda Udinesse jätkama. Nad liiguvad mööda raudteetammi. Aymo lasti maha. Bonello lahkub Henry ja Piani juurest. Carabienered võtsid Henry kinni. Ta põgeneb hukkamiselt, hüpates jääkülma jõkke, lastes voolul end kanda. Ta hüppas rongile ja sõitis Milanosse. Ta sai endale Simmonsi käest erariided ning sõitis rongiga Stressasse. Ta saabus hotelli kus Catherine ja Helen Ferguson sõid õhtust. Baarimees teatab, et hommikul tullakse Henryt otsima. Henry ja Catherine põgenevad järve mööda Sveitsi. Nad elasid
Lõpuks anti neile ka 2- 3 kartulit. Nad jätkasid marssimist pikkade distantside kaupa ja olid koguaeg näljas, kohalikega ei lubatud rääkida et endale muud toitu vahetada Peale ülipikka marssimist said nad lõpuks rongi peale mis viis nad järgmisesse laagrisse mis oli ehitatud naiste laste poolt- ja nagu pärast selgus ka täis roojatud, seda koristasid nad pool ööd. Lõpuks said nad ka korralikumalt süüa. Nende esimene ülesanne oli raudteetammi ehitamine laagri lähedusse. Pahvatasid kopsupõletiku ja kõhutõve hood mis tappis iga päev mitu meest kes visati kuristiku servalt alla. Suri ka Eigo üks sõpradest kes oli hea suupilli mängija ja keeldus mängimast nõukogude teemalisi lugusi vaid mängis Eesti rahvusviise ja siis ta eemaldati. Järgmine sõber suur Tõll kes oli kõige tugevam mees laagris läks alla kui hakkas võimule vastu ja vedas hobuse koos ühe ohvitseriga kuristikult alla
- 1960. aastatel. Sõiduautode arvukuse kasv on vaid üks transpordi arengu tahkudest. Majanduslikult mõjusam on olnud suurte kaubaautode, sealhulgas külmutusautode laialdane kasutuselevõtt pärast II maailmasõda. Maanteede ja eriti kiirteede ehitusega on kõvasti odavnenud paljude kaupade hinnad ja parandanud ka nende kättesaadavust. Raudteele tulid 20.sajandi keskpaiku ja teisel poolel, auruvedurite asemel diisel- või elektrimootoriga lokomotiivid. Parandati rööpaid ja raudteetammi, oluliselt on tõusnud rongide kiirus, kuid põhimõtteliselt murrangut 20.sajand raudteel kaasa ei toonud. Meretranspordis oli suureks muutuseks aurulaevade lõplik taandumine mootorlaevade ees, samuti suurte naftatankerite ilmumine ja konteinervedude süsteemi juurdumine. Uue transpordiliigina tekkis 20.sajandil torutransport, mis vahendab peamiselt gaasi ja naftat. Tänapäeval tuleb kolmandik Euroopa Liidus trabivast naftast ja gaasist Venemaalt, mis paraku
" Tiit tahtis endalt elu võtta. Aarne lõi püssi jalaga kõrvale, kärgatas pauk. Seda ei kuuldud peol. Tiit jäi sinna ahastavalt maha nutma. Aarne ja Eda naasesid peole. Tagasi ilmus ka Tiit, kes oli tõenäoliselt relvalaost ära joonud kapten Kuzmini piirituse. Aarne ja Eda läksid välja. Nad sammusid Eda korterisse, kus tüdruk oli endale üksiku toa rentinud. Eksamid läksid Aarnel suhteliselt hästi. Ta sai kõigis ainetes neljad. /-/ Varasuvine öö. Maia ja Aarne läksid mööda raudteetammi. Maia ütles, et Aarne on muutunud. Aarne mõistis, et ta ei suuda Maiat aidata, et ta pole suutnud midagi tema heaks teha. Ta oli ennast ülehinnanud. Tädi Ida viskas Aarne enda majast välja. /-/ Lõpparve päev. Aarne elas nüüd Indreku juures. Aarne läks oma asjadele järgi kollasesse majja. Ta jäi üksi tuppa. Kass läks tema juurde. Üllatuseks kass hakkas Aarnega vestlema. Kass jagas Aarnele nõuandeid eluks.
” Tiit tahtis endalt elu võtta. Aarne lõi püssi jalaga kõrvale, kärgatas pauk. Seda ei kuuldud peol. Tiit jäi sinna ahastavalt maha nutma. Aarne ja Eda naasesid peole. Tagasi ilmus ka Tiit, kes oli tõenäoliselt relvalaost ära joonud kapten Kuzmini piirituse. Aarne ja Eda läksid välja. Nad sammusid Eda korterisse, kus tüdruk oli endale üksiku toa rentinud. Eksamid läksid Aarnel suhteliselt hästi. Ta sai kõigis ainetes neljad. /-/ Varasuvine öö. Maia ja Aarne läksid mööda raudteetammi. Maia ütles, et Aarne on muutunud. Aarne mõistis, et ta ei suuda Maiat aidata, et ta pole suutnud midagi tema heaks teha. Ta oli ennast ülehinnanud. Tädi Ida viskas Aarne enda majast välja. /-/ Lõpparve päev. Aarne elas nüüd Indreku juures. Aarne läks oma asjadele järgi kollasesse majja. Ta jäi üksi tuppa. Kass läks tema juurde. Üllatuseks kass hakkas Aarnega vestlema. Kass jagas Aarnele nõuandeid eluks. IX klass
Nii oli kergem tabada põgenikku. Igaühel meist oli number, mis oli kirjutatud riidetükile ja õmmeldud kahte kohta – rinnale ja põlve kohale. Minu number oli 819. 48 Nälgisime pidevalt. Elu lõpuni ei unusta neid päevi, mil mõte keerles kogu aeg kahe asja ümber: mis on saanud vanematest ja kust hankida tükk leiba. Silme ees seisid saiade virnad ja aromaatsed omletid. Töötasime metsa langetamisel. Tuli ehitada raudteed: rajasime raudteetammi ja panime liipreid. Koos meiega töötasid ka naised. Püüdsime vennaga kogu aeg ühes grupis olla. Ükskord, töötades mõned kilomeetrid laagrist eemal, hiilis vend metsa. Seal oli eesti talumaja. Eestlased ei kartnud mu venda vastu võtta, hiljem võttis vend ka mind kaasa. Pererahvas rääkis vene keelt, nad olid meie vastu sõbralikud. Lubasid meil end soojendada, puunõus pesta ja süüa sooja toitu. Ja seda kõike tasuta. Ja kust meil olekski olnud raha võtta
ka liustikuvälised (sandurid ja glatsiofluviaalsed deltad) ning nendegi seas eristatakse kuhje- (oosid, fluviomõhnad, sandurid, glatsiofluviaalsed deltad, mõhnaterrassid) ja kulutusvorme (orud, kulutusnõlvad, evorsioonilised ehk virustuslikud sulglohud). Kõige selgemini väljakujunenud pikioosid asuvad Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. Pikioosid on 30–40 m kõrgused (näiteks Neeruti, Iisaku) järsunõlvalised raudteetammi meenutavad seljakud, mis moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suhteliselt kitsad (mõnekümnest meetrist kuni 1 km-ni) ja enamasti väga pikad põikooside ahelikud (näiteks Risti–Palivere vöönd umbes 60 km, Linnuse–Audru–Sauga–Lelle– Paluküla–Pärnamäe vöönd umbes 150 km) tähistavad kunagiste liustikuservade asendit. Fluviomõhnad asetsevad künklikul moreenmaastikul ja enamik neist moodustab mõne
4.5. Raudtee taristu Raudtee on maatükile rajatud ehitis, mis võimaldab raudteeveeremi liiklust. Raudtee osa- deks on raudteetamm ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörangutest ja liipritest. Raudteetammi peamine ehitusmaterjal on kruus, pealispinna täiteks kasutatakse killus- tikku (enamasti graniitkillustikku). Raudtee infrastruktuuri koosseisu kuuluvad ka raudtee majandamiseks vajalikud hooned ja rajatised, mis on raudteega ehituslikult või funktsionaalselt seotud. Raudtee olulised osad on
annaabi.ee 
