Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla
6 21. Toomase(Magdalena poeg) sünd. 22. Leemet läheb metsa külla. 23. Küla inimesed tahtsid ronida ussipessa. 24. Toomase ja Magdalena surm. 25. Leemet tapab Ülgase Toomase ja Magdalena surma eest. 26. Külarahvas põletas ussipesa maha koos Leemeti emaga ja teiste ussidega. 27. Pärtel tapab Intsu. 28. Vanaisa tulek. 7 Ühe sündmuse lahti kirjeldus: Hiie surm Olid ettevalmistused pulmadeks. Leemet läks ja tappis raudmehe, sai temalt veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võttis Hiiel hammastega kaelast kinni. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis Hiie kätte, kuid nägi, et ta on surnud
veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas külaelu ning veedab seal pikalt aega, lootuses et ta saab ühe külaneiu ja raudmehe lapsest kasvatada endale järeltulija, et ussisõnad välja ei sureks. Selle lootuse aga hävitab hiietark Ülgas, kes lapse mõrvab. Ülgas on hea näide metsaelanike pahupoolest, sest oma hullumeelse usuga hävitab ta nii mõnedki inimesed ja häirib teiste elu, eriti suured konfliktid on tal just Leemetiga. Metsa tagasi pöördudes ei ole sinna enam eriti kedagi jäänud vaid ta ema (isa elas nimelt külas), õde, õe
Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, mõlemad abikaasad aga tapetakse. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Leemet tahtis väga Põhja-Konna, kuna tema oli see, kes metsaelanikud päästis raudmehe käest. Teoses paljastatakse Leemetile saladus, et kui ta sööb ära sõrmusekotikese, mis on tehtud Põhja Konna nahast, siis tal on võimalik näha teda, kuid juhul, kui ta on nõus olema Põhja Konna valvur.. Leemet teebki seda ja lõpuks läheb tema unistus täide. Ta veedab 40 aastat olles Põhja Konna valvur, kuid ta on sellega rahul, sest siiski tema suur unistus läks täide. 3 Probleemid teoses
kasutatud vanade eestlaste ebausku Elavalt on kirjeldatud, kuidas üritati võtta kõik, mis vähegi annab – isegi oma naabri seljatagant, valimata vahendeid Loomulikult ei puudu Väiksed katkendid lavastustest https://www.youtube.com/watch?v=RzuLtfdWz gc https://www.youtube.com/watch?v=O3GlS-QT uFM https://www.youtube.com/watch?v=G4uDX-_b 9n4 Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist “Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.” “Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.” “Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli alalõpmata ette, et karudest said naiste armsamad.” Huumor Andrus Kivirähk on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle.
Leemet tõi talle selle ning vanaisa jäi saarele raudmehi ootama, et nendelt luid saada tiibade tegemise tarvis. Saarel olles sai Leemet aru, et talle meeldis Hiie ja ta tahtis temaga abielluda. Tehti suured pidustused, kuid järsku ilmusaid välja hundid, kes tapsid Hiie. See oli suur trauma Leemetile ja ta muutus haigeks. Ta ei suutnud tükk aega kuskile liikuda aga lõpuks otsustas ta minna külaservale. Ta kohtas seal üle pika aja Magdaleenat. Ta sai teada et Magdaleena ootas raudmehe last, mis oli auasi. Leemet ei teinud välja sellest ning ta ostustas minna külla elama,sest midagi polnud järele jäänud. Ta tahtis Magdaleena last kasvatada nagu enda oma, et talle ussisõnu õpetada. Külas olles tundus Leemetile aina rohkem ja rohkem, et külaelu pole ikka tema jaoks ja need inimesed on rumalad.(302) Leemeti ema oli ka vanaks jäänud ning ussil Indrekul oli oma elu oma väikeste lastega. Indrek käis ka metsaelust rääkimas Leemetile ja see tekitas metsa igatsust
rahvas on juba peole tulnud, ründavad pidu hundid, kelle kõrvad Ülgas on vaiku täis toppinud, et nad ei kuuleks ussisõnu. Hiie sureb. Leemet veetis mitu kuud kodus, tal ei olnud mingit tuju midagi teha. Kui ta lõpuks välja läheb, otsustab ta minna metsa äärde vaatama mis külas toimub. Magdaleena, Johannese tütar, näeb teda ja palub teda endale meheks, isaks lapsele, kes on raudmehe oma. Leemet isegi ei mõelnud vaid oli kohe nõus, sest mida muud tal oma eluga peale oli hakata. Ta suudab juba külaeluga ära harjuda, põldu harida, leiba süüa, kui ühel päeval saab Intsuga kokku. Too veenab teda metsa minema. Ta lähebki ja kaeb üle kuidas ema ja Salme ja ussid elavad. Tagasi koju jõudes on toimunud suur tragöödia. Ülgas on tapnud Magdaleena ja tema lapse.
Kohtati Intsu. Leemet tapis ühe hundi, kes li kurt. Hiie ema oli vaikne, usub ikka veel haldjstesse. Leemet ja Hiiu ütlesid, et lõikavad kõik puud pühahiius maha ja teevad sellest oma pulmadel lõke. Hiie ema ehmus, ja palus, et nad seda ei teeks. Nad kohtusid Meemega, kes soovitas neil pulmadel veini juua. Leemet algul ei tahtnud, kuid siis ütles, et muretseb veini, tappes raudmeest ja saades talt seda jooki. Ptk27. Olid ettevalmistused pulmadeks. Leemet käks ja tappis raudmehe, sai temalt veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võtis Hiiel kaelast kinni oma hammastega. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis kätte Hiiet, kuid nägi, et ta on surmud
tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks - Intsuga koos mindi sõrmusega õnne proovima Põhja Konna leidmisel, lagendikul kohati munka, keda Leemet väiksena raudmehe naiseks pidanud oli, munk püüdis Leemetilit sõrmust röövida, kuid Ints hammustas teda, munk suri, kuid jõudis enne suhu pandud sõrmuse alla neelata, Leemet palus Intsu, et too mehe sisse roomaks ja sõrmuse ära tööks, kuid sõber keeldus, kutsuti vaskuss, keda maod kasutasid ebameeldivate ülesannete täitmisel, vaskuss leidis sõrmuse, Leemet lõikas õigelt kohalt munga paksu kõhu lõhki ja saigi sõrmuse kätte,
Küla käitub Toomase juures äärmiselt aupaklikult, vahest isegi minnes läve ees käppuli ja suudeldakse ta väikseid käsi ja jalgu. Leemet aga absoluutselt ei käitu samamoodi, tema viskab, keerutab ja tõstab pea peal Toomast nii nagu soovib mis vahest paneb Magdaleena ja eriti Johannese erutunult jälgima neid. Külainimeste rumalus aga ei lakka üllatamast Leemetit. Kord jäi talle silma kuidas rühm põllul töötanud mehi kogunesid enne siit läbisõitnud raudmehe hobuse sitta hunniku juurde ja hakksid sinna näppe pistma, paistma ja tekstuuri hindama väites, et nad kõik teavad kust see ratsu pärit on kuid pakkudes kõik erinevaid maid. Kord üks külatrüdruk nimega Katariina (kes oli Leemetilt küla kiige juures küsinud kas kuningas ussi krooni söömine annab erilise väe ja võimu) sattus mingit moodi situatsiooni kus ta sai ussilt hammustada. Tema sõber jooksis teades nagu kõik külas
annaabi.ee 
