· Miks ei ole võimalik Eestis toota pronksi? Puuduvad raua maagid · Kuidas tehti alet? On põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel · Mille poolest erinevad kivikirst- ja tarandkalme? Lisa töölehele foto mõlemast kalmetüübist ! Tarandkalme on kivikalme mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud pikliku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit Kivikirstkalme koosnesid kesksest pae-või raudkividest laotud kirstust mille ümber on üks või mitu kivimüüri . Kirstu ja kivivahe oli ka kividega täidetud . Ehitati gruppidena 5-6 kalmet. · Miks ja kuhu ehitati muinasajal linnuseid! Hulk linnuseid rajati soosaartele , paiknesid looduslikul seljakul või künkal. Kaitsata elanikkonda . Pelgupaigad · Uurige Eesti linnuste loendist Vikipeedias, kus asub Teie kodukohale lähim ristisõdade-eelne linnus! Rakkvere linnus , Narva linnus
KADRINA Kadrina koguduse õpetaja Gustav Beermanni poolt kavandatud mälestussammas avati 15.augustil 1926.a. 18. juunil 1941 alustati samba purustamist. Tugeva ehituse tõttu lõhuti sammast kolm päeva. Lõplikult ei suudetud seda siiski hävitada. Samba taastamisega hakkas tegelema Kadrina Muinsuskaitse Selts. Sammas taasavati 23.juunil 1990.a. Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas kujutab raudkividest laotud kaljut. Esi- ja tagakülg on kujundatud altariseinana. Samba tagaküljele on paigutatud I maailmasõjas langenute nimetahvlid ja tekstitahvlid. KANNASTIKU VIRU-JAAGUPI Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussamba loomise algatajaks oli kirikunõukogu eesotsas selle esimehe Eduard Kello ja praost Hoffmanniga. Töö organiseeriti koos teiste kohalike seltskonnategelastega. Mälestussammast valmistati E. Kello kavandi järgi J. Johannsoni
e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne
paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises
Tarandi pikkus varieerus 2–3 meetrist 10–12 meetrini, laius vaevalt 1 meetrist kuni 4–5 meetrini. Kivikirstkalmed- on maapealsed haudrajatised, mis koosnesid kalme keskel asunud ja kividest laotud ühest või mitmest kirstust ning ümbritsevast ühest või mitmest kiviringist. Ringmüüri ja kirstu vaheline ala täideti korrapäratu mullaseguse kivilasuga, harvem ka kruusaga. Ehituseks kasutati tavaliselt paekive, vähem raudkive. Mõnel juhul on paekividest ringmüür laotud raudkividest vundamendi peale. Viikingi retked- on Euroopa ajaloo period 8- 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Kaali retked- Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis kaali krater. Kaali meteoriidi langemisega seostatakse asva kindlustatud asula hävimist. Jaroslav Targa sõjakäik- oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja. 1030 aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette
järvenõgude piires). Järv kasvas ja ligikaudu 6000-7000 aasta eest murdsid Võrtsjärve veed läbi Suur-Emajõe oru suunas. Vanas ürgorus hakkas kulgema vool ida poole, sündis tänapäevane Emajõgi. Ülemjooks Emajõgi algab Võrtsjärvest järve ainsa väljavooluna. Aeglase voolu ja valdavate läänekaarte tuulte tõttu kandub siia rohkesti liiva. Et see jõe lähet ei ummistaks, kaitsevad viimast poole kilomeetri pikkused raudkividest laotud muulid. Jõesuust kuni Pede jõe suudmeni on Emajõgi looklev ja kitsas, kaldad on ühetasaselt madalad ja lagedad, jõge ümbritseb madal luht, kaugemal asuvad Meleski raba jõest vasakul ja kaugemal itta ulatuv Sangla raba paremal. Kuna sellel lõigul lisajõed puuduvad on jõeveel Võrtsjärve omadused. Vesi voolab siin üsna kiiresti, sest leidub kiviseid ja madalaid kohti ning kärestikke (Kaabe ja Lustivere). Vesi on hallikas, vähese läbipaistvusega. Põhi on peenliivane
kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada linna ja linnust. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn.Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi.1624a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis 1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973-1980. See torn asub Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. Pärnu muul Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht
Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn. Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13.00 Kogunemine bussi 13.05 Sõit Tallinna poole 15
Selleks laotakse kivid kaeviku ääres asuvatest hunnikutest laudalustele, mis koos kividega tõstetakse müürsepa töökohale. Alused tehakse 5 cm paksusest laudadest, mõõtmetega 80x80 cm või 100x100cm. Alus peab olema varustatud nelja tugeva konksuga ja seda tõstetakse neljaharulise tropiga. Kraana abil võib paekive tõsta müürsepa töökohale ka kummutatava kopaga. 7.5.4 Raudkivist vundamendi ladumine Ehitusraudkivid on mitmesuguse suuruse ja väliskujuga. Seepärast ei saa raudkividest nii korrapäraste nii korrapäraste kihtidega seinu kui paekividest; raudkivimüüri ehitamine on keerukam ja raskem ning vajab vilunud müürseppa. Raudkivimüür nagu ka paekivimüür laotakse "kahe poolega", s.o. sisemise ja välimise pindreaga. Ka raudkivimüür ehitatakse kihiline, analoogiliselt paekivimüüriga. Mördi kokkuhoiuks kasutatakse võimalikult rohkem väikesi täitekive ja kilde. Raudkivimüüri ladumisel tuleb kasutada mörti märgiga vähemalt 50.
«Ma k i n g i n s u l l e e l u , m ä s s a j a !» müristas komtuur hirmsa häälega. Samal silmapilgul hakkas kentsakas vigur sepa silma ees liikuma, põrand kadus ta jalge alt ja sepp tundis ennast maa alla vajuvat. 223 Kui Villu kohmetusest toibus, ei näinud ta kusagil enam kõige vähemat valguse kurt. Sumbunud õhk ja jälk hais panid teda läkastama. Enese all tundis ta poriga segatud märga põhku olevat ja kätega ümberringi katsudes leidis ta ennast nelja kitsa, suurtest raudkividest müüritud seina vahelt. Ta kargas püstisa sirutas käed ülespoole, aga sõrmegi ei ulatanud lakke. Ta katsus ronida, aga seinad olid nii libedad, et kätega kuhugi kinni ei võinud hakata. Sepp ei võinud enam kahevahel olla: ta oli sügava, pimeda haua põhjas. Silmapilguks tegi mõte, et ta ennast kavalast rüütlist nagu rumal laps petta oli lasknud, sepa mõistuse segaseks. Ta tagus rusikatega vastu seinu, et veri taga, kiskus enese karvu ja karjus hirmsasti
annaabi.ee 
