rohkem. 1 Kolmandal ja neljandal poegimisel on emised kõige viljakamad, sel ajal saavutavad nad ka maksimaalse piimatoodangu. Emise piimatoodangut mõjutavad tegurid: Põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. 4) Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat.
ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg. *Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta. *Noorte põrsaste ainevahetus kiirem. Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee. Põrsaste rauatarve-vajavad 5-7mg rauatarvet päevas, muidu tekib aneemia. Saavad rohust. Põrsaste jootmine-vajavad lisaks emisepiimale vett. Emis annab imetades ööpäevas 7-8 kg piima. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISAEGSEST VANUSEST Majanduslikult tulus võõrutada põrsad võimalikult varakult, et emis saaks uuesti tiinestuda. Mida varem põrsad võõrustatakse, seda sarnased peab olema nende sööt emisepiimale. Tänapäeval takistab varajast võõrustamist põrsasöötude kõrge hind
kesta 4-6 h. Sugurakud on küll 20-24 h eluvõimelised, kuid viljastumisvõime on parim 4-6 h peale ovulatsiooni. Spermidel kulub emassuguorganitesse jõudmisest veel u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust. 8. Paarituste ja poegimiste plaanimine 9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste
Parem on, kui põrsad saavad enne ümberpaigutamist ternespiima oma emalt. Põrsaste kasvu ja arenemist mõjutavad piima hulk ja selle koostis. Toitainete, eriti rasvasisaldus võib emiste piimas kõikuda kahekordselt. Põrsad kasvavad normaalselt, kui nad saavad emisepiima esimestel päevadel 125–150 g, hiljem 500–600 g päevas, 1 kg juurdekasvu kohta kulub 2,5–5 kg piima (emisepiima koostis võib tugevasti varieeruda). Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine Põrsaste rauatarve. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim (2,4 mg/kg) ei rahulda põrsaste rauatarvet. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks, mis on erütrotsüütide peamine koostisosa. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl.
rasva ja piimasuhkrut. Emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas. Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal. Piimakust mõjutavad: põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsad peavad vett saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Künad või jooturid. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine.
vaktsineerimine. Puudushaigused (alimentaarne aneemia, E- vitamiini ja Se vaegus) Alimentaarne aneemia. Põrsastel on hemoglobiini süntees intensiivne. Juba esimestes elupäevadest alates hakkab põrsastel vere hemoglobiini sisaldus vähenema. Piimaga toitumise ajajärgul tuleb raua puudus. Nahk ja limaskestad on kahvatud, südametalitsus ja hingamine kiirenevad, erütrotsüütide arvu langus. Emise piim on rauavaene, aga põrsaste rauatarve on suur (200mg lisa-rauda). Ravi: 3.päeval süstitakse vastsündinud põrsastele rauapreparaate. Lisasööt peab sisaldama 100mg rauda KA kg kohta. Seleenivaegus. Valgelihastõbi. Seleeni norm sööda KA 1kg 0,05mg. Kui söödas on vähem, siis aeglustub sigade juurdekasv, lihaste-ja närvitalitluse häired. Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus
Tõrje: lõpptiinete emiste vaktsineerimine. Puudushaigused (alimentaarne aneemia, E- vitamiini ja Se vaegus) Alimentaarne aneemia. Põrsastel on hemoglobiini süntees intensiivne. Juba esimestes elupäevadest alates hakkab põrsastel vere hemoglobiini sisaldus vähenema. Piimaga toitumise ajajärgul tuleb raua puudus. Nahk ja limaskestad on kahvatud, südametalitsus ja hingamine kiirenevad, erütrotsüütide arvu langus. Emise piim on rauavaene, aga põrsaste rauatarve on suur (200mg lisa-rauda). Ravi: 3.päeval süstitakse vastsündinud põrsastele rauapreparaate. Lisasööt peab sisaldama 100mg rauda KA kg kohta. Seleenivaegus. Valgelihastõbi. Seleeni norm sööda KA 1kg 0,05mg. Kui söödas on vähem, siis aeglustub sigade juurdekasv, lihaste-ja närvitalitluse häired. Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus
annaabi.ee 
