Sissejuhatus Mõnikord võib taevas näha üht punakat täppi, mida võime pidada mõneks täheks, kuid tegelikkuses on see planeet Marss, mis saab oma iseloomuliku punase värvuse tänu rohkele rauaoksiidi sisaldusele oma koores. On tehtud palju filme, raamatuid ja teoseid, mis räägivad võimalikkest eluvormidest Marsil ning võimalustest inimkolooniaid sinna rajada. Marss on üks kõige enim tähelepanu pälvinud planeet meie päikesesüsteemis.
Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. 1. 2 Kirjeldus Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni. Kõrgtihedusega kettad (HD- high density) mahutavad 1,2 MB. Selliseid
Rauaühendeid kasutatakse tekstiilitööstuses, vee puhastamisel ja värvainete tootmisel. · Raud Fe +26 2) 8) 14) 2) · Raua tihedus on 7860 kg/m3 · Puhas raud sulab umbes 1540 °C juures ja keeb umbes 2740 °C juures. (Leidus erinevaid andmeid!) Maagid: · pruun ja punane (Fe2O3) · must ehk magnetiit (Fe3O4) (Eestis leidub seda Jõhvi lähedal) Rauaühendid: · Oksiid · Hüdroksiid · Soolad Et rauda saada tuleb rauaoksiidi redutseerida. Kasutatakse piisavalt odavat aktiivset metalli, näiteks koksi ehk siis sütt või süsinikoksiidi: · Fe3O4+4C=4CO · Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik toota ja kui keegi toodaksi siis see oleks liiga pehme, vähem vastupidav ja liiga kallis, See sisaldab alati mõningal määral süsinikku+lisatakse teisigi aineid. Kõik ained aga rauale head ei tee.Näiteks väävel rikub seda, teeb selle hapraks
Kaaliumpermanganaat, 60% väävel, 20% 5, ebastabiilne. Kaaliumpermanganaat, 50% suhkur, 50% 3, ebastabiilne. magneesiumi- või alumiiniumipulber, 20% Kaaliumnitraat, 75% puusüsi,15% 7, see on must püssirohi. väävel, 10% Kaaliumnitraat, 60% raua- või magneesiumitolm, 40% 1, väga kuum põlemine. Kaaliumkloraat, 75% fosforpolüsulfiid, 25% 8, kasutati kõikjal süttivate tikkude valmistamiseks. Ammooniumperkloraat, 70% alumiiniumtolm, 30% 6, korralik kosmoseraketikütus. ja väike kogus rauaoksiidi Kaaliumperkloraat, 67% magneesiumi- või alumiiniumitolm, 33% 10, sähvatav pulber. (naatriumperkloraat) väävel, 20% Kaaliumperkloraat, 60% magneesiumi- või alumiiniumipulber, 20% 8, alternatiivne sähvatav pulber. (naatriumperkloraat) väävel, 20% Baariumnitraat, 30% alumiiniumipulber, 30% 9, alternatiivne sähvatav pulber. Baariumperoksiid, 90% magneesiumi- või alumiiniumipulber, 5% 10, alternatiine sähvatav pulber.
rohkem kasutatakse gaaskeevitamisel hapniku ja atsetüleeni leeki kõrge temperatuuri ja soojuse kontsentreerituse tõttu. 14. Termiitkeevitus. Termiitkeevitus (thermite welding) energia allikaks on termiitsegu reageerimisel eraldunud soojus. Keevitamine toimub keemilise reaktsiooni ilma surve rakendamiseta või surve all. Sula metall on ühtlasi lisametalliks. Termiitsegu on tavaliselt rauaoksiidi baasil (Fe3O4) Al-pulbri lisandiga. Protsessi temperatuur ulatub 2600...3000 °C. 15. Metallide keevitatavus. Keevitatavuse kriteeriumid, külmpraod, kuumpraod, korduvkuumutuspraod ja lamellpraod. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Tehnoloogilisest seisukohast on keevitatavus metalli allumine konkreetsele keevitusviisile
teised materjalid poorsus suureneb. Vältida väljavoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist. · II tüüpi tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega ehk karboneerumine. Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O · III tüüpi betoonis toimub ümberkristalliseerumine, st faasid muutuvad, seega maht suureneb. · IV tüüpi terasarmatuuri korrosioon betoon on tugevalt aluseline, mistõttu armatuur kaetakse rauaoksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Betooni korrosiooni tõrje: · Pinnakatted vähendavad gaaside, vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni, · Täita poorid, · Leelistada betoon, · Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt, · Elimineerida kloriidioonid betoonist, · Lisada inhibiitoreid. Polümeerid kõrgmolekulaarsed ühendid. Molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest monomeeridest.
Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni. Kõrgtihedusega kettad (HD- high density) mahutavad 1,2 MB
teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid. Need töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni. Kõrgtihedusega 5 ¼ disketid (HD- high density) mahutavad 1,2 MB.
annaabi.ee 
