Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebatasasusest tingitud rooli vibratisooni
pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3 Tänapäeva autode rataste suunang on pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4 Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: rattakalle (camber), pöördteljepikikalle (caster), pöördteljekülgkalle (KPI king pin inclination ), kokku või lahkujooks (toein või toeout), pöördteljenihe pöörderaadius roolitrapets Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 5 Rattakalle on püsttasapinna ja ratta tasapinna vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides (°). Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui
79 437 86 530 80 450 87 545 81 461 88 560 · Rataste suunang Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad kurvides veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rattakalle on püsttasapinna ja ratta tasapinna vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid osadel masinatel mitte. Pöördtelje pikikalle on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja
1peale pööramist rooliratta tagastumist 2rehvide kulumist 3pöörderaadiust 4roolipööramise raskust 5rehvide haardumist 6rooliseadmete koormust Auto rattad peavad veerema ilma libisemata. Ja võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. RATASTE SEADENURGAD Rataste õiged suunad saavutatakse järgmiste seadenurkadega: 1ratta kalle 2pöördtelje pikkikalle 3pöördtelje külgkalle 4kokku-või lahkujooks 5pöördtelje nihe 6pöörderaadius 7roolitrapets Ratta kalle: (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk. Rattakalle loetakse posit. kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale, ja negatiivne kui ratta ülaserv on kaldunud auto poole. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav. Postiivse rattakalde eelised on: Väheneb tee ebatasasusest tingitud roolivibratsioon. Tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivaid lõtkusid. Suurtel koormustel kalle väheneb,mistõttu väheneb ka rehvide kulumine.
amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb autosse asetada 320 kg raskust(4-ja istekoha peale 70 kg raskust ja pagasiruumi 40 kg raskust). Kontrollitakse Zigulil: Pöördtelje pikikallet See peab olema koormatud auto puhul 4 +/- 30´ ja koormamata auto puhul 3 30´+/-30´. Pöördtelje pikikallet saame muuta, paigutades ümber õõtshardi kinnituspoltide vahele käivaid seibe. Rattakalle Koormatud auto puhul peab see oelma 0 30 +/- 20´ja koormamata autol 0 5´+/- 20´. Külgkallet saame muuta niiviisi, et esiratta õõtshargi kinnituse vahele saame panna reguleerlehti ja neid ära võtta. Kokkujooks kokkujooks peab olema 3+/- 1 ja koormamata autol 4 +/- 1 . Reguleerida saab kokkujooksu järgmiselt:tuleb lõdvendada paralleelvarda reguleermuhvi kinnitusklambrid, seejärel pöörata mõlema külgvarda reguleermuhve ühepalju vastassuundades, kuni saame vastava kokkujooksu
Vedrustus Sõltuv vedrustus : silla rattad on omavahel ühendatud Sõltumatu vedrustus: iga ratas erladi vedrustatud Rataste suunang On rataste erinevate seadmenurkade suunda, mill ül on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust ja rooli pööramise raskust. Rattakalle, pöördtelje pikikalle, kokku- või lahkujooks, järeljooks. Mida suurem on järeljooksu nurk, seda parem on juhitavus, aga raskem on rool. Rattakalle Ehk camber, on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk, seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks, kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Positiivne: tekitab ratastel eelpinge, mis
koormuse suurenemisel omavõnkesagedus suureneb, progressiivne karakteristik, gaasi ruumala määrab karakteristiku, gaasi survestatakse vedeliku abil sõiduki koormusega 76. Sildade vedrustuse tüübid Sõltuv vedrustus Lehtvedrudega, A-kujulise vardaga, Õõtshoobadega lehtvedrudega - Klassikalise tagaveoga auto tagasillal, Veokite esi- ja tagasillal, Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Odav, Suur vedrustamata mass, Ebasoodne deformatsioon külgjõu ja väändumise korral A-kujulise vardaga Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Kere ei liigu õõtsumisel külgsuunas, Ratas ei nihku piki- ega külgjõudude mõjul ega väändumisel, Nõuab palju ruumi, Suur mass, Kõrge hind. Õõtshoobadega Poolsõltuv Väändetalaga sild,
(u. 50 cc.), et vältida kahjustusi ülekuumenemise tõttu, piirata müra ja tagada amortisaatori pikk eluiga. 8. Iga kord, kui vahetate amortisaatorit, kontrollige vedrustuse geomeetriat · Pärast amortisaatori vahetamist kontrollige rehvirõhku. · Kontrollige geomeetriat (rattakalle, pikikalle, rataste kokkujooks) ja rataste paralleelsust. 38 vedrustus IV NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 2. MONROE® TÖÖRIISTAD · Spetsiaalsed tööriistad paigaldamiseks. · Vastupidavad vahendid. · Amortisaatorite korralik paigaldamine
annaabi.ee 
