suure vaevaga..." 9 61-aastasena haigestus Hegel ootamatult ja suri järgmisel päeval une pealt. G. W. F. Hegel 10 13.1. Ajaloofilosoofia Ajalugu on Hegeli käsitluses protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus; üksikute sündmuste lõplik sisu selgub alles suhtes tervikuga. 11 Veendunud ratsionalistina on Hegeli jaoks reaalsus oma olemuselt mõistuspärane. Seega saab öelda, et maailma ajalugu suunab mõistus ning ajalugu on mõistuse/maailmavaimu väljendus. 12 Mõistuse väljenduses areneb maailm kogu aeg täiuslikkuse poole. Seepärast on ajaloolistele sündmustele iseloomulik paratamatus. Maailma lõppeesmärk on vabaduse tunnetamine, seega maailmaajalugu on vabadusetunnetuse areng.
Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see annab teadusele hea, muutumatu aluse. Kuid see ratsionalistlik kriteerium on oletuslik ning seda tuleb teadusajaloo taustal testida. Pigem tundub teadusele kasulikum olevat Kuhni relativistlik seisukoht, mis rõhutab indiviidi tähtsust teaduslike teadmiste avastamisel. Teadlaste seas käib ka sage vaidlemine objektivismi ja individualismi üle. Individualistid väidavad, et teadust mõistetakse sõltuvalt erilistest veendumustest, mis on iga
Ilmselt kuulub see aspekt nende kahe romaani ,,sarnasuse" kategooriasse, kuna mõlemas teoses oli erinevat sorti uske, kuid kummaski ei öeldud, et üks on parem kui teine. Samas on erinev see, et ,,Rehepapis" usuti Jumalat ja teeniti Vanapaganat, see oli kogu teose üks tähtis ja lahutamatu osa. Kuid ,,Ussisõnad" oli selles plaanis võrdlemisi ateistlik teos. Kivirähk ei tee siin tegelikult üht maailmanägemist, mõtteviisi või usku teisest paremaks, vaid nendib küünilise ratsionalistina asju sellisena, nagu nad on. Kui ristiusu demoniseerimine on eesti ajalooromaanis üldiselt tavaline, siis siin on hiiekultus sellega võrdselt negatiivne: "Hiietark on tavaline petis, kes oma pühade pärnade all vigurit teeb samasugune suli nagu need mungad, kes Johannesele ja külarahvale igasuguseid lollusi õpetasid". Ja vaevalt on siinsetes ajalooromaanides varem kohatud peakangelast, kelle elu kõige õnnelikum hetk on tema pulm hiiesalus, mis äsja on liha
avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, kes pärast Halle ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, viibis mõnda aega Lääne-Euroopas ning töötas seejärel pastorina, pikemalt Äksis, olles samas ka Tartumaa praostiks. Pastorina jälgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis aga hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestamata kirjakeele loomist. Tõi kasutusse õ-tähe ning rikastas keelt laen- ja uudissõnadega (termomeeter, aurulaev, pikksilm jpt). Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses
isiklikest eeldustest, teiselt poolt aga ka tema tegevuse ajamomendist, mille tingimustes ei saanud enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades oma tähelepanu rahvavalgustuslikule lektüürile, pani Masing tugeva aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele ning andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? Õpetatud Eesti Selts on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning
Tõestuseks toob ta une argumendi, st et meie mõistuses puudub abivahend, mis ütleks meile, et see on ainult unenägu, mitte reaalsus. Võib olla ka nii, et jumal või kuri vaim väljaspool meie mõistust tekitab meis kujutlusi. Milles siis saab kindel olla? Mis on tõsikindel teadmine, milles kahelda ei saa? Ka ekslike kujutlusi saab minus tekitada vaid siis, kui ma olen olemas mõtleva (ladina keeles cogito, ergo sum) olendina. See geniaalne üksik idee ongi tema filosoofia aluseks. Ratsionalistina uskus ta kaasasündinud ideede olemasolu, näiteks jumala idee. Uusaja empirism John Locke (1632 1704) vaatame tema kolme küsimust. Empirismi rajajana on tema põhilauseks: ,,Kõik meie teadmine, välja arvatud loogika ja matemaatika teadused, on pärit kogemuses". 1. Sünnipäraste ideede kriitika See on suunatud Platoni ja Descratesi vastu. Teadmiste sünnipärasus võib põhineda nende üldisel kehtimisel või esinemisel kõigi inimeste juures
saanud enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades oma tähelepanu rahvavalgustuslikule lektüürile, pani Masing tugeva aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele ning andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine
kirjaviisile kirndlustas Tallinnast pärit ja Tartu ülikoolis teoloogiat õppinud Eduard Ahrens. Rajati uusi trükikodasid, suurenes raamatute levitamine, hakkasid levima saksakeelsete teoste alusel tehtud rahvaraamatud. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestava,a kirjakeele loomist, tõi kasutusse õ-tähe, rikastas keelt laen- ja uudissõnadega. 1795. aastal koostas esimese eestikeelse aabitsa ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele", leidub ka ilmalikke jutte. Koolide jaoks koostas veel 1821. aastal ,,Luggemisse lehhed" ja matemaatikaraamatu 1823. aastal, koolmeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid ning sakslastele
annaabi.ee 
