Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab". Feyerabend ise ütles:""kõik kõlbab" ei ole ,,printsiip", mida ma pooldan ... vaid ajalugu lähemalt vaatava ratsionalisti kohkunud hüüatus." Teaduse pidi riigist lahutama samadel põhjustel, miks religioon on riigist lahutatud. Füüsikud Stephen Hawking ja Leonard Mlodinow väitsid oma raamatus ,,The Grand Design", et filosoofia on surnud. Tõsi, tegelikult on tegu vaid ühe osaga raamatust, ühe kontekstist kisutud lausega, kuid teosest pärineb ka järgmine väide: ,,Filosoofia ei ole suutnud hoida järge teaduse uusimate saavutustega, eriti füüsikas
Olen ma ratsionalist või empirist? Filosoofiakoolkondades tekkis 17. ja 18.saj kasks teadmisteooriat käsitlevat suunda: ratsionalism ja empirism. Vastavalt nimetati ka ennast kas ratsionalistiks või empiristiks. Ratsionalist on see, kes usub, et kõigi teadmiste allikaks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja meeltega kogutud andmed pole tähtsal kohal ning paljud teadmised või nn “ideed” on inimestele kaasasündinud. Empirist on ratsionalisti vastand, kes peab teadmiste aluseks just vahetuid kogemusi ja meeltega kogutud infot. Eitatakse ka kaasasündinud teadmisi ja “ideesid”. Selles essees arutlen suundade korrektsuse üle ning proovin leida vastused küsimustele: kumb ise olen ja kumb olla, kas ratsionalist või empirist? Küsides endalt, kas olen ratsionalist või empirist tekitab esialgu mõttes tühik, siis aga kõhklev vastus “Natuke mõlemat?”, kuigi tegemist on vastanditega. Kui teemal edasi arutleda võib jõuda
II Periood (1876-1882) Seda osa oma filosoofiast nimetab Nietzsche ise "ennelõunase filosoofiana". Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft". Stilistiliselt leiab Nietzsche oma teostele aforismides optimaalse vormi. Sisuliselt seob selle perioodi teoseid võitlus "decadence", selle "moraali" ja selle "religiooni" s.o. kristluse vastu. Nietzsche võtab skeptilise ratsionalisti positsiooni, kusjuures teda paneb liikuma kirglik igatsus tõepärasuse järele. Ta astub võitlusse moraali ja traditsioonilise filosoofiaga, tehes üha uusi tähelepanekuid. keele tähendus: Keel varjab asjaolu, et inimene oma kõnega tegelikult üksnes näiliselt suudab asjade olemust haarata. Tegelikuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Nii ta kirjutab: "Mis on siis tõde? Liikuv metafooride vägi... mis pärast pikaajalist kasutust näivad rahvale
II Periood (1876-1882) Seda osa oma filosoofiast nimetab Nietzsche ise "ennelõunase filosoofiana". Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft". Stilistiliselt leiab Nietzsche oma teostele aforismides optimaalse vormi. Sisuliselt seob selle perioodi teoseid võitlus "decadence", selle "moraali" ja selle "religiooni" s.o. kristluse vastu. Nietzsche võtab skeptilise ratsionalisti positsiooni, kusjuures teda paneb liikuma kirglik igatsus tõepärasuse järele. Ta astub võitlusse moraali ja traditsioonilise filosoofiaga, tehes üha uusi tähelepanekuid. keele tähendus: Keel varjab asjaolu, et inimene oma kõnega tegelikult üksnes näiliselt suudab asjade olemust haarata. Tegelikuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Nii ta kirjutab: "Mis on siis tõde? Liikuv metafooride vägi... mis pärast pikaajalist kasutust näivad rahvale
uurides suuresti introspektsioonile. Ratsionalism • erinevus empiirikutest: teistsugune teadvuse tüüp • teadvus on olemas, veelgi enam - see on aktiivne • teadvus tugineb sensoorsele informatsioonile; annab sellele tähenduse • kaasasündinud mentaalsed struktuurid • deduktsioon Ratsionalist on need, kes kalduvad uskuma selliste tõdede olemasolusse, mida ei saa avastada pelgalt sensoorsele infole toetudes. Ratsionalisti jaoks on oluline kuidas teadvuse mehhanismid, võimed või oskused seda sisu töötlevad, jõudmaks kõrgemate filosoofiliste tõdede mõistmiseni. Ratsionalistid seevastu kaldusid väitma, et teadvus eksisteerib ning veelgi enam, et see teadvus on aktiivne; teadvus, mis tegutseb sensoorsele informatsioonile tuginedes ning annab sellele tähenduse, mida sel muidu ei oleks. Empiristid väitsid, et teadvus on passiivne. Ratsionalist rõhutab aga kaasasündinud
Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud välismaailmaga, kuna välismaailm ei ole võimeline selgeid kujutulusi vahedama ning ka iseendast lähtudes ei saa teadvus Jumala kujutlust luua, kuna Jumalal e millelgi täiuslikul ei ole kahtlemisvõimet. Ratsionalisti teeb Descartes'ist idee: tõene saab olla üksnes loogiline ja ratsionaalselt arusaadav. Descartes pooldab dualistlikku maailma- ja inimesekäsitlust. Mina, mis kahtluses n-ö üle jääb, on kui res cogitans e mõtlev asi, mille vastandiks on res extensa e väline kehade maailm. Kehad alluvad loomulikele seadustele, nagu mehhaaniline surve ja tõuge, ent vaim on vaba. Loom on komplitseeritud masin ning inimene eristub temast ainult vaimu poolest. Hing teeb meid vabaks. 9. PILET
Vaidluses on teooriate hindamine ja valiku üksikasjade ning selle üle, kuidas tõmmata piir teaduse ja ebateaduse vahel. Lakatos kui ratsionalist ja Kuhn kui relativist?!? Lk 148. 1.Ratsionalism (148-150). Äärmuslik ratsionalist kinnitab, et on olemas üks ja ainus ajatu universaalne kriteerium, mille suhtes peab hindama võistlevate teooriate suhtelisi väärtusi. Ratsionalistlik kriteerium – kõikehaaravus ja mitteajaloolisus. Äärmusliku ratsionalisti arusaama järgi juhib teadlaste otsinguid ja valikuid universaalkriteerium (149). Kahe konkureeriva teooria puhul valib ta selle, mis on ideaalile lähemal. Teaduse ja ebateaduse vahel näeb ratsionalist selget vahet. Teaduslikud on need teooriad, mis lasevad end hinnata üldise mõõdupuu järgi ja mis suudavad läbida testi (149). 2.Relativism (150-151). Relativist eitab kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku normi olemasolu, mille alusel üht teooriat teisest paremaks pidada
annaabi.ee 
