Dessandi käik 17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata. Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes). Kell 11. jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ( Auvere) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonast välja ja "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks. Esimeses laines saadi maale soomlaste 4
Piiramisväge juhtisid tuntud väejuhid.Üle mjuhatajaks oli vürst Fjodor Ivanovits Mstislavski, te ma abiline ja asetäitja Ivan Vassiljevits Seremetjev,suurtükivägede juhatajaks oli vürst Nikita Primakov-Rostovski. Tallinna kaitsjatel oli Too mpeal 1000 Rootsi s õdurit ja 400 muud v õitlejat. Alllinna kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4 000 aadlikust, linlasest ja talupojast v õitlejast. Selleks ajaks oli Ivo Schenkenbergi käsutada 400500-meheline ratsasalk, mis oli harkpüssidega varustatud ja pealiku poolt korralikult välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli piisavalt, teatavat puudust tunti ainult laske ja toidumoonast. Raad lasi kodanikel piiramise puhul mitmeid ettevaatusabin õusid rakendada: p ööningud kästi puhastada kergesti süttivatest asjadest. Pööningutele tuli val mis panna vett, liiva, külmunud sõnnikut ja värskeid härjanahku,et tulekahju korral oleks v õi malik koheselt kustutama hakata
Taani vahendusel sõlmiti pooleaastane vaherahu. Sellel ajal hakati otsima välisabi. Liivi ordus saavutati kokkulepe Poolaga ja SaareLääne piiskopkond sõlmisid lepingu Taaniga. 1560. alustasid Vene väed uut pealetungi. Viljandi ordulinnus alistati. Eesti talupoegade olukord läks järjest raskemaks. Külasid rüüstati ja maksud olid kõrged. Nähes venelasi kui oma vaenlaste vaenlasi, abistati neid. Algas talupoegade ülestõus, mis hakkas suunduma Koluvere linnuse juurde, kus ratsasalk ületõusu maha surus. Kõik kokku sundis Liivimaa võime otsima uusi isandaid. Enamikku vallutamata kindlustesse tulid Poola väed. Liivi ordu lakkas olemast. Tallinnas kutsuti appi aga Rootsi ja varsti oli PõhjaEestis kehtestatud Rootsi võim. Saare Lääne piiskopkond liideti otseselt Taaniga. 1561. lõppes VanaLiivimaa ajastu. Tuli ka konflikt Rootsi ja Taani vahel. 1570. sõlmiti nende vahel rahu. Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus otsis abi Moskvast
Kuningal oli peas kaks ülestikku pandud kübarat, mis oli ümbert okastega läbi pistetud, see oli tema kroon.'' Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, ilmselt lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Halju-Viru vasallidega. Raad manitses siiski talumehi ülestõusust loobuma.Järgnevalt hakkasid ülestõusnute salgad koonduma Koluvere linnuse juurde, kuhu oli varjule pääsenud palju feodaale. Ootamatult ründas talupoegi aga Läänemaa aadlikest tugev ratsasalk, kes hajutas kõigepealt ühe 300-mehelise salga, seejärel ülejäänud.Kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest. Nende ,,kuningas'' veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti. Piinarikkalt hukati ka teised ülestõusujuhid. Vastuhakkjätkus siiski kohati ka 1561. aastal, kuid selle selgroog oli murtud. Tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos , Maahärrad vahetuvad. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid
Hea taktikaga on võimalik võita ka paremini varustatud ja suures ülekaalus olevat vaenlast Rüütlivägede taktika oli primitiivne ja rõhus rüütlite individualismile, kus igaüks tegutses omaenese äranägemise järgi. Mitte mingisugusest juhtimisest ja manööverdamisest 8 lahinguväljal ei olnud juttugi. Kuid kavalus ja salakavalus olid keskaegse sõjapidamise olulisteks osisteks: teeseldud põgenemise taktika, kus väike ratsasalk sööstis ette, käitus jultunult ja häbematult ja põgenes siis ründajate eest minema meelitades nad lõksu, vastase bluffimiseks süüdati arvukaid laagritulesid, nagu oleks sõjaväge enam kui teda oli. 2.3.1 Taktika avamaal Raske on oletada, kuidas lahinguväljal väeosad paiknesid. Tõenäoline on, et ratsavägi või tõenäolisemalt jalamehed pidid kaugrelvastuses mehi kaitsma ning asusid nende ees või külgedel
auahnena ostis ta veel kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha. Samuti kavatses vallutada kõik venelaste poolt vallutamata jäänud alad. 1560 alustasid venelased uut pealetungi. Viljandi alistus, Liivi ordule oli jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 Talupoegade ülestõus- Aadlite vastu, ei tahteud enam mõisatööd teha, taheti saada vabaks. Koluvere linnuse juures ründas ülestõusnud talupoegi läänemaa aadlitest tugev ratsasalk. tapeti ligi 200 talumeest. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsime tugevamaid isandeid. 1560 saabusid Ordumeistri poolameelduse tõssi enamikku venemaa poolt vallutamata aladele poole garnisonid. Kuid paljudele sümpatiseerisid rohkem Taani ja Rootsi, Rootsi kuna loodeti paremaid kaubandustingimusi. 1561 ajasidki rootslased poolakad toompealt välja ning seejärel alistusid Harju-, Viru- ja järvamaa
1560. aasta septembris algas talupoegade ülestõus, mis laienes Lääne- ja Harjumaale Eestlased valisid omale ühe mittesaksa sepa omale kuningaks Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Harju-Viru vasallidega, kuid loodetud tulemusi ei saadud Ülestõusnute salgad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatule ründas Läänemaa aadlikest koosnev ratsasalk. Paljud talupojad hukkusid ning nende kuningas veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti, hukati ka teised vastuhaku juhid 1561. aastal jätkus kohati vastuhakk, kuid selle selgroog oli murtud (tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos) 4. Maahärrad vahetuvad: Vene vägede edu ja Eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsima omale uusi tugevamaid isandaid 1560
veriseid sõdu, väliselt oli nende tulemus 0, kuningad on taas troonil, ring täis. Paljud unistasid veel revolutsiooni käivitanud ideaalidest, sh Saint-Simon, kes uskus et seda peab saavutama ilma vägivallata. Ta mõtete tulemus (valgustusideele toetumine) kui inimesed lähevad targemaks, läheb elu paremaks. Kuna ta oli endine sõjaväelane, siis tal oli mõiste 'avangard' peas olemas avangard kui aeglasest sõjakolonnist kiirelt ette liikuv ratsasalk, kes näitas teed ettepoole ja vaatas kus vaenlane on jne. Kandis mõiste haridusse. Ühiskond areneb kui teadlased, kunstnikud jne asuvad etteotsa ja muutuvad ühiskonna avangardiks. (kasutati ainult prantuse kontekstis, hiljem liikus mõiste ka mujale.) Avangard oli mitte niivõrd kunstivooluline vaid sotsiaalpoliitiline mõiste, kuid see andis kunstnikele võimaluse liikuda teadlustega samale pulgale. Comte positivismi rajaja. Ainuke tõsikindel asi on vahetult tajutavad faktid
annaabi.ee 
