1. Mis ülesanne on epiteelkoel? Katteepiteel (moodustab naha pindmise kihi), Näärmeepiteel nõrede valmistamiseks, sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmiseks. 2. Mis ülesanne on närvikoel? Anda erutus närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakkude ülesanne tugi- kaitse ja toitefunktsioon. 3. Mis ülesanne on luukoel? Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained. 4. Mis ülesanne on rasvkoel? Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri?
*Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded Higinääre- toodab higi, mis eritub läbi pooride naha pinnale Närvide lõpmed- on tundlikud mitmesuguste väliste ärritajate suhtes
Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet, seda vähem on organismis vett. Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone: *on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; *loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms; *osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid Vee defitsiit organismis tekib puuduliku juurdetuleku või suurenenud eritumisel (nt
9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos. Kõik need ained onmonosahhariidid. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on glükogeen, tselluloos ja tärklis. 11. Polüsahhariidide kaks ülesannet organismides on energeetiline ja ehituslik. 12. Taimne varusahhariid on tärklis, mis esineb näiteks mugulas, sibulas, risoomis. Loomne varusahhariid on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes. 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest. 14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16
antibiootikumid. 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos Nad sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku molekule. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) energeetiline b) ehituslik 12.Taimne varusahhariid on tärklis,esineb mugulas, sibulas,risoomis (kus) loomne varusahhariid on tselluloos, esineb maksas ja lihastes. (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita errinevad ülesanded: a) energiaallikas- annab 2x rohkem energiat kui sama kogus sahhariide b) kaitseülesanne- kaitseb temperatuurimuutuste eest c) lahustid- teatud vitamiinid lahustuvad vaid rasvades( K,A,D,E-vitamiin) d) ehituslik ülesanne- rasvad on rakumembraani koostises 14. Steroidide hulka kuuluvad vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid. Näiteks kolesterool ja mitmed hormoonid. 15
9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos – need kõik on monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, kitiin 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) varuenergiline ülesanne b) ehituslik ülesanne 12.Taimne varusahhariid on tärklis, esineb näiteks taime seemnes, viljas (kus) loomne varusahhariid on glükogeen, esineb maksas, lihastes (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: a) Ehituslik ülesanne (rasvad on rakumembraani koostises kõigil organismidel) b) Annab voolujoonelise keha (nt hüljestele ja vaaladele) c) Kaitseülesanne (kaitseb keha temp. muutuste eest nt polaaralade loomad; kaitseb inimeste siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades)
30. Kuhu on talletunud organismi Kromosoomidesse geneetiline informatsioon? 31. Mida reguleerib raku tuum? Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 32. Mis ülesanne on epiteelkoel? Kaitse-, imendumis- ja eritamisfunktsioon 33. Mis ülesanne on närvikoel? Tugi-, toite- ja kaitsefunktsioonid 34. Mis ülesanne on luukoel? Toestus- ja kaitsefunktsioon (skelett), ainevahetus (luukoes palju veresooni) 35. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitse- ja depoofunktsioon (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained) 36. Mis ülesanne on kõhrkoel? Kaitse- ja toestusfunktsioon (hüaliinkõhr, kiudkõhr, elastner kõhr) Transport - viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali 37. Mis ülesanne on verel? hormoone. 38
1.2. VEE FUNKTSIOONID ORGANISMIS Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet, seda vähem on organismis vett. Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone: · on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; · loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms; · osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid
Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, määramistingimused ja hindamine (PAV)
..15 päeva jooksul võib olla kuni 100%. Aastatse kalade suremus ei ületa tavaliselt 10%. Kaladel kaaluga üle 100g kulgeb IHN krooniliselt ja kadu on väike. Vastsetel on kliinilisteks tunnusteks verevalumid rebukotis, kõhupinnal, silmades pupilli ümber, nahk on tume, võib esineda punnsilmsus ja astsiit kõhuõõnes. Pärakust väljub pseudoroe pikkade valgete niitidena, uimede alused veritsevad. Siseorganid on aneemilised, rasvkoel, harvem lihastes, võivad olla täppverevalumid. Magu on paisunud, sooles sültjas mass. Mõnikord haiguse ägeda kulu korral võivad need palja silmaga nähtavad tunnused puududa. Haigusele iseloomulik vereloomkoe e hematopoeetilise koe (peaneer, põrn) nekroos on tuvastatav histoloogilise uuringuga. Diagnoos pannakse viroloogiliste uuringute alusel. Haigusetekitaja kandub edasi veega, nakatutakse lõpuste kaudu
annaabi.ee 
