riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ning söötmist ja pidamist.
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask.
Näiteks iduõli, mida saadakse peamiselt nisuidudest sisaldab E- ja K-vitamiini, karoteeni, steroide. Kilpkonnaõli sisaldab A-, D-, K- jt vitamiine, kuid küllastumata hapete jääkide suure sisalduse tõttu tuleb seda põhjalikult puhastada, sest muidu lõhnab see väga ebameeldivalt. Järjest rohkem on kosmeetikas hakatud kasutama sünteetilisi rasvu (sünteetilistest küllastunud rasvhapetest), mis ei rääsu. Sama tulemuse annab looduslike rasvade põhjalik hüdrogeenimine. Rasvataoliste ainete hulka kuuluvad ka vahad (peamiselt looduslikud). Need on küllastunud rasvhapete estrid, kuid alkoholi jääk ei pärine mitte glütseroolist, vaid enamasti mõnest kõrgemast ühe hüdroksüülrühmaga alkoholist, mille süsiniku aatomite arv on samasugune või suuremgi kui rasvhapetel. Vahad on enamasti erinevate estrite segud, sidaldavad ka vabu rasvhappeid ja alkohole. Mesilasvaha on tähtis huulepulkade ja kreemide valmistamisel. Lanoliini saadakse lambavilla rasvast
leiduvad rauasoolad parandada vere koostist. Tee mõjub tervendavalt kogu südame - ja veresoonkonna süsteemile. Tänu P-vitamiini aktiivsusele tugevdab ta veresoonte seinu ja kapillaare, tehes need painduvamaks ja elastsemaks. See on oluline eakatele inimestele, kelle veresooned muutuvad vananedes järjest 4 hapramaks ja läbilaskvamaks. Samuti on tõestatud, et tee takistab rasvade ja rasvataoliste ainete ladestumist veresoonte seintele, samuti lagundavad juba olemasolevaid rasvasetteid, osutades seega tugevat skleroosivastast toimet. Välja on selgitatud ka tee konservatiivne ja taastav raviefekt insuldi puhul. Laiendades aju ja südame veresooni kiirendab tee mõnevõrra vereringet, mille tulemusena ajukoekahjustused vähenevad ja kiirendab ajufunktsiooni taastumine. Tee ja seedeelundkond
Hüpoglükeemia – veresuhkrutaseme langus (Glükoosikontsentratsioonilangus alla 70 mg%). Võib tekkida süsivesikutevaese dieediga. Kui tase on langenud 44 mg%, siis närvikude saab liiga vähe energiat ja tekib hüpoglükeemiline šokk ehk teadvusekadu. Põhjused: 1. liiga suur insuliiniannus, 2. Toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt, 3. süstib insuliini, aga ei söö 4. tavalisest suurem füüsiline koormus, 5. rohke alkoholi tarvitamine 6. Haigestumine. 16.Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Rasvade ainevahetuses osalevad glütseriin ja rasvhapped. Rasvhapped: - Küllastatud rasvhapped –saadakse toiduga ja organism sünteesib ka ise. On võimalik süsivesikutest sünteesida (lipogenees). - Küllastamata rasvhapped- organismis ei sünteesita. Peame saama toiduga. 17.Kuidas jaguneb rasv organismis? - Depoorasv e.varurasv– paiknebspetsiaalserasvkoenakõhuõõne elunditeümber, lihastevahel, nahaaluseskoes - Struktuurrasv e
polüsahhariidide sidumine, suguhormoone siduv globuliin; (tõus- põletikud jm.haigused ) - ~16% - lümfikude - immuunglobuliin, aglutiniidid; Fibrinogeenid - ~4% - maks - vere hüübimine. Trantspordifunktsioon seisneb paljud väikemolekulaarsed ained seotakse spetsiifiliste plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak). Kaitseülesanded on
alla selle tekkepõhjused: 1) Insuliini süstides aga mitte süües viiakse liialt süsivesikuid ära ->kokku kukkumine 2) Kehalise töö ajal, kui süsivesikute varu ära kasutatakse 3) Kui toidust ei saada piisavalt süsivesikuid. Insuliinil pidurdav toime rasvade lõhustumisele energia saamise eesmärgil. Insuliini kogus suureneb kehalise töö algul ja väheneb, kui süsivesikute varud vähenevad. 16. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensooles osaliselt vere- peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse. -Glütseriin -Rasvhapped: 1) Küllastunud rasvhapped – organism sünteesib ise 2) Küllastamata rasvhapped – ei sünteesita 17. Kuidas jaguneb rasv organismis? Depoorasv e. varurasv – paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas
Vere glükoosisisalduse langus on üks faktor, mis soodustab väsimust. Hüpoglükeemiline sokk - teadvuse kadu, kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle. Võib tekkida pikaajalise kehalise töö ajal, kui organism ei saa süsivesikuid, vett jt. Süsivesikute deponeerumist, maksa glükogeenivarude kasutamist ja kõiki teisi süsivesikute ainevahetuse protsesse reguleeritakse kesknärvisüsteemi talitlusega, kõrgemad regulatsioonikeskused asuvad hüpotaalamuses. 35. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. RASVAD glütseriiniks ja rasvhapeteks. Veri kannab rasva kudedesse, kus neid kasutatakse kas plastilise või energeetilise materjalina. 1g rasvast saab toota 9,3 kcal energiat. Rasvad on väga hapniku vaesed, seetõttu kasutab organism rasvu siis, kui süsivesikud on ära kasutatud puhke seisundis ning pikaajalise ja vähe intensiivse kehalise töö ajal. Rasv esineb organismis kahel kujul: 1. depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena
sidumine, suguhormoone siduv globuliin; (tõus- põletikud jm.haigused ) - ~16% - lümfikude - immuunglobuliin, aglutiniidid; Fibrinogeenid - ~4% - maks - vere hüübimine. Trantspordifunktsioon seisneb paljud väikemolekulaarsed ained seotakse spetsiifiliste plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak)
annaabi.ee 
