üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid. Jogurti toidurasvad on olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad tootele tajutava pehmuse ja maheduse ning erilise maitse.
ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.(R. Loodla 2003, lk 38) Et vähendada loomulikku kadu peaks trümmi temperatuur olema vahemikus -18 kuni -200C. Temperatuuride kõikumine trümmis soosdustab kaalukadu. Ideaalne trümmi õhu niiskus on selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus peab olema 90 kuni 95% piirides. Et vältida liha kuivamist peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub liha rasvasusest, liha paigutusest trümmis. Kaalukao vältimiseks võib liha katta riidega - marliga, kanvaaga, musliiniga. Kõige parem on liha meritsi transportida vähemalt kuu peale tapmist. Ligikaudu aasta laos seisnud külmutatud liha pole soovitav transportida, kuna liha on võinud kaotada oma toiteväärtuse. Kaua seisnud liha on tumedat värvi ja rasv on teralise struktuuriga. Liha, millel ilmnevad hallitusplekid veoks vastu ei võeta. Jahutatud liha transporditakse ülesriputatuna
5. Jogurt on populaarseim hapendatud piimatoode. Pärineb Türgist. Meil toodetud ja müüdavad jogurtid on valmistatud lehmapiimast ning piim või koor ongi jogurti põhiosa. Teiseks vajalikuks komponendiks on piimhappebakterid. Juuretis on kahe piimhappebakteri segu. Jogurteid liigitatakse rasvasisalduse järgi: 1. rasvased jogurtid (0,2-0,3%); 2. piimajogurtid (1,5-3,5%); 3. koorejogurtid (alates 10%). Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt tooraine rasvasusest. Rasvavaesed jogurtid valmistatakse kooritud rasvavabast piimast. Mida rasvasem on toode, seda paksem ja kreemjam on tema konsistents. Kõik piimas leiduvad vitamiinid säilivad jogurtis hästi. Kalorivaestes dieetjogurtites on süsivesikud asendatud kunstlike magusainetega. Jogurti oleku põhjal saab neid jagada kaheks: 1. Vedelad ehk joogijogurtid. 2. Tahked, mis meenutavad tarretist. Kvaliteetne jogurt säilib jahedas vähemalt 2-3 nädalat temperatuuril kuni 8°C
-18...-20°C. Temperatuuril -10°C aurub iga trümmi tuleva soojuse kilokalori kohta 0,3g vett, temperatuuril -18°C aga 0,17g. Kaalukadu soodustab ka temperatuuri kõikumine trümmis. 5 Trümmi õhu niiskus peab olema selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus trümmis peab olema 90...95% piirides, Kuivamise vähendamiseks peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub ka liha rasvasusest, mida rasvasem on liha, seda väiksem on kuivamine. Et keerulise konfiguratsiooniga lihakehade pindala on suhteliselt suur, siis on ka kaalukadu suurem. Näiteks kaotavad lambakered kaalus tunduvalt rohkem kui veise esipoolsed. Kaalukadu on ka sel juhul väiksem, kui liha on tihedalt riita laotud. Kaalukadu väheneb, kui liha katta riidega-maarliga , kanvaaga, musliiniga. Külmutatud liha võib meritsi veoks vastu võtta mitte varem kui kuu pärast
aastail 1999 ja 2001 vaid 0,4 3,6%). Võttes aluseks keskmise dioksiinide kontsentratsiooni analüüsitud räime proovides 66,4 pgTEQ/g lipiidide kohta saame, et lipiidide sisalduse puhul 4% on dioksiinide kontsentratsioon märgkaalu alusel 2,7 pgTEQ/g ja 8% puhul 5,3 pgTEQ/g, ületades juba kehtestatud piirniormi. Võib järeldada, et dioksiinide kontsentratsioon räimes on ilmselt madalam 1980ndail määratud kõrgetest sisaldustest, kuid sõltuvalt kalade rasvasusest siiski ohtlikult lähedal EL kehtestatud piirnormile. Doksiinide sisaldus 2002. aasta sügisel Eesti rannikumerest kogutud räimes (Tabel 2) ületab EL kehtestatud normi vaid ühes Läänemere avaosa proovis. Tuleb kohe rõhutada, et selles proovis olid kõige vanemad, üle kuue aastased kalad. Eesti ja Soome uurimuste kohaselt suureneb dioksiinide sisaldus kalade pikkuse ja kaalu, eriti aga vanuse suurenedes (Joonis 5). Saadud tulemuste alusel võib järeldada, et
piimanäärmetes, vähesel määral leidub seda taimsete limade koostises. Disahhariididest on kesksed sahharoos (tavaline lauasuhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Sahharoos on süsivesik, mida leidub rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Sõltumata toorainest on mõlema sahharoosi magusus ühesugune. Laktoos (piimasuhkur) seevastu on loomne disahhariid, mis moodustub peamiselt piimanäärmetes. Laktoosisisaldus lehmapiimas on ligikaudu 5% ja piimasuhkru hulk sõltub piima rasvasusest. Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest. Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Maltoos on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin
Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise 3.2.3.Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele Põletamise-kuivatamise protsessides seega tuleb arvestada tunduva mahu muutusega, samuti poorsuse, tiheduse, tugevuse muutumisega. 3.2.3.1.Kuivatusprotsess Mahu kahanemine kuivatamisel ületab alati mahu kahanemise põletamisel. Mahu kahanemise suurus oleneb savi rasvasusest ehk plastse saviaine sisaldusest savis. Rasvaste savide puhul võib see ületada 10%. Lahjemate, väheplastsete savide puhul - 4...6%. Vee eraldumine ei tohi toimuda kiirelt, sest massi sisemusest kapillaaarjõudude toimel välja aurustuv vesi ei jõua pinnani, seega massi jääb massi niiskus ebaühtlaseks. 3.2.3.2.Põletusprotsess Mahu kahanemine põletamisel on põhjustatud: · keemiliselt seotud vee eraldumisest savist ühelt poolt.
Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid (tursk, koha, haug, ahven) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks. Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele. Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest. Näiteks lõhe kolesteroolisisaldus on võrreldav juba sealiha vastava näiduga. RÄIM energia 103 kcal/100g Kalarasva koostis erineb märgatavalt teiste loomsete rasvade omast, kuna sisaldab palju pika ahelaga polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid. Nimetatud rasvhapped tõstavad kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) ja alandavad madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) ning triglütseriidide taset. Seega, kalatoit vähendab
seda taimsete limade koostises. Disahhariididest on kesksed sahharoos (tavaline lauasuhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Sahharoos on süsivesik, mida leidub rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Sõltumata toorainest on mõlema sahharoosi magusus ühesugune. Laktoos (piimasuhkur) seevastu on loomne disahhariid, mis moodustub peamiselt piimanäärmetes. Laktoosisisaldus lehmapiimas on ligikaudu 5% ja piimasuhkru hulk sõltub piima rasvasusest. Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest. Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Maltoos on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis,
annaabi.ee 
