põllumajanduslik inventar ja loomad, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned, rajati uusi külasid. Majanduspoliitika: Uut majanduspoliitikat alustas 1924. aasta kevadel Otto Stardman. Seisnes riigi maksebilansi tasakaalustamisel. Muudatused põllumajanduses: loodi Maapank põllumajanduse krediteerimiseks, mis finantseeris asundustegevust, asutati masinaühistuid, toimus tootmise ümberstruktueerimine, lihaveiseid ja rasvasigu asendasid piimakari ja peekonsead, Eesti või ja peekon olid Inglismaa ja Saksa turgudel, palju tähelepanu söödakultuuridele, suurenes toiduteravilja toodang, käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus. Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine, keemiatööstus(kütteõli valmistamine), kunstsarve tehas, puidutööstus, tselluloosi- ja
mõisate käes. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks. Peamiseks haruks kujunes karjakasvatus. Eeskätt piimakarja kasvatus. Töödeldi meiereides kooreks ja võiks ning see müüdi maha Peterburi turul. Samuti hakati massiliselt kasvatama kartulit, millest hakati ka viina ajama. Sellel ajal oli umbes 250 väikest piiritusevabrikut, mis tootsid umbes 10% kogu Venemaa piiritusest, mis samuti veeti Venemaa turule. Hakati kasvatama ka rasvasigu. Hakati tähelepanu pöörama ka tõuaretusele ja sordiaretusele. Teavet talupoegade seas levitasid põllumeeste seltsid. TÖÖSTUS: I Tekstiilitööstus, mille kõige olulisemaks keskuseks oli Narva. Sealne kõige suurem tegutsev ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur, mis tegeles puuvilla töötlemisega, mis võis olii pärit nii Egiptusest või USA-st. Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte,
Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4. Põllumajanduse areng Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus. Talumajanduse areng ajutiselt pidurdatud viljahinnad langesid. Laienes karjakasvatus piimakarjakasvatus. Vähesel määral kasvatati lihaveiseid ja rasvasigu. Jätkus põlluharimise intensiivistamine: · hariti üles uusi maid · võeti kasutusele kunstväetisi muretseti uusi põllutöömasinaid · erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus. Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist kuulus: · mõisnikele 58 % ja · talurahvale 42 % maafondist
Põllumajandus- 2/3 oli oli elanikkonnast tegev põllumajanduses. Domineeris mõisamajandus- kuulus peaaegu pool põllumajanduslikust maast XX sajandil. Jätkus talude päriseks ostmine(1916 a. oli 4/5 talumaast päriseks ostetud). Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja ei andnud enam kasumit. Peamiseks põllumaj haruks kujunes piimakarjakasvatus- piim, koor, juust, või(peamiselt mõisamaj koostisosa). Kasvatati ka rasvasigu, lihaveiseid. Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Aretas välja rukkisordi. Tööstus- juhtiv tööharu tekstiilitööstus, Narvas avati Kreenholmi puuvillamanufaktuur-suurim ettevõtte. Järsult kasvas ka masina- ja metallitööstuse osakaal. Elektrimasinatehas ,,Volta" ja vagunitehas ,,Dvigatel". Paberitööstus kolmandal kohal. Suurim tööstuskeskus Eestis oli pikka aega Narva, ent sajandivahetusel tõusis esikohale Tallinn
tasumine neelas suure osa sissetulekust. -Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. -Paljud ostutalud läksid seega pankrotti. -Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. -Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid. -Piimakarja kõrval kasvatati vähesel määral ka rasvasigu ning lihaveiseid. -Loomakasvatuse tõus esikohale ning viljahindade langus sundis nii mõisaid kui talumajandeid järk-järgult asendama toiduteravilja kasvatamist söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatamisega. -Jätkus põlluharimise intensiivistumine : hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. -Friedrich Georg von Berg-krahv, kes sai kuulsaks talvekindla ''Sangaste'' rukkisordi aretamisega. -Külas süvenes sotsiaalne kihistumine.
Seakasvatus hakkas jõudsasti edenema. Juba 1850. aastal eksportis Taani Hamburgi ja teistesse Põhja-Saksamaa sadamatesse 2000 elussiga ja 900 tonni sealiha. 19. sajandi II poolel algas plaanipärane aretustöö, et välja kujundada tõug, mis vastaks nii Saksa kui ka Inglise turu nõuetele. Pika ajajooksul oli põhiliseks Saksa turg, kus maksti kõrget hinda 120-150 kg kehamassiga noorte nuumatud sigade eest. Peale selle müüdi peekonisigu Inglismaale ning rasvasigu Rootsi, Norrasse ja Põhja-Aafrikasse. Müügisigade saamiseks ristati taani kohalikke sigu inglise berksiri ja keskmise valgega. Seakasvatuse arengut soodustas mitmete uute tapamajade ehitamine 1865-1866 Kopenhaagenis ja Kristianshavenis ning 1879. a. Holstebros. 1887. a. keelas Saksamaa katku tõttu sigade sisseveo Taanist. Taani hakkas enam orienteeruma Inglise turule, kus raskekaalulistele pekisigadele eelistati pika kerega lihasigu, kes sobisid kvaliteetse peekoni valmistamiseks
1850. algas talude päriseksostmine. Kuid enamik taludest osteti võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust Samas püsisid ka renditalud. Sajandivahetusel talumajapidamiste areng ajjutiselt pidurdus, kuna viljahinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti, kuid enamus säilis, asudes otsima uusi rentaablimaid toodanguliike. Selliseks osutus karjakasvatus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Selle kõrval kasvatatu vähemal määral rasvasigu ning lihaveiseid. Põlluharimise intensiivistumine: hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Krahv Friedrich georg magnus von Berg sai kuulsaks talvekindla rukkisordi „Sangaste“ aretamisega. Kaubandus- seda soodustas raudteede ehitamine. Eriti suurt kasu lõikas kaubanduse elavnemisest sadamalinn Tallinn. (sisseveosadam: tallinn, väljaveosadam: Pärnu). Veelgi enam arenes sisekaubandus.
annaabi.ee 
