Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus tähistab ühtlasi Lääne-Rooma keisririigi langust ja vanaaja lõppu. Roomlased hindasid lihtsat, ausat, karmi ja vähenõudlikku elu. Mehine talupojast sõjamees, kes ei teadnud kultuurist suurt midagi, oli Rooma elulaadi tunnuseks. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskeltrelvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Sõjaväes pidi iga talupoeg endale relvastuse ja kaitsevarustuse soetama, kes olid rikkamad, ostsid endale ratsaväe varustuse, kes olid vaesemad, need jalaväe oma. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion. Leegionis paiknesid väeosad nagu ruudud malelaual, vajadusel sai neid välja vahetada. Selline sõjaväerivistus andis
Moodne rakend kandis veojõu looma kõrilt õlgadele, mis võimaldas loomal korralikult hingata ning ei väsitanud teda nii kiiresti ära. Samuti hakatakse künni ja veoloomana rohkem kasutama hobust kuna viimane on härjast kärmem. Kuid hobuse, kes hakkas tasapisi härga kui peamist töölooma välja vahetama, kõrval ei saa mainimata jätta ka Vahemere piirkonnas põllutöödel laialdaselt kasutatavat väärtuslikku töölooma - eeslit. Kui 13. sajandil olid raskeltrelvastatud rüütlid Euroopa eliitväeks, siis püssirohu arenguga hakkab nende tähtsus vähenema. Kuna tulirelvi said kasutada ka jalamehed, siis hakkas kasvama jalaväe tähtsus. Jalameeste sekka hakkasid ilmuma hellebardid ning piigid, millega oli võimalik rüütlite ratsaväe rünnakule vastu seista. Nii hakkaski ratsavägi järk-järgult oma tähtsust kaotama, samuti ei olnud feodaalide linnusedki enam vallutamatud need võis lihtsalt suurtükkidega puruks lasta. Kuid 14
jõukaid plebeisid. Valdav enamus riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondade liikmete seast. Kuid aristokraatia domineerimisest hoolimata tagasid rahvakoosolekud teatud osalemise riigiasjades ka lihtrahvale. Armee Rooma arme koosnes riigi kodanikes, kes olid kohustatud hankima endale relvastuse ja tulema tarvidusel väeteenistusse. Rikkad teenisid ratsaväes, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesemad kergeltrelvastatutena. Kõige vaesemad olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Sõjaväe peajõu moodustas raskelt relvastatud jalavägi. Peamine väeüksus oli leegion. See koosnes umbes 5000 mehest, kus enamuses olid raskeltrelvastatud jalaväelased. Leegionäri raskerelvastus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kilbist, küllalt raskest viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Võitluse algul heitsid leegionärid
7. ja 8.ndal sajandil Frangi riigi ühtsus ja kuningavõim seal kahanes. Merovingideks nimetatakse 5-8 sajandil Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Karl Martell peatas araablaste pealetungi 732. a Poitiers [puatje:] lahingus. Araablaste sissetungi oht siiski püsis, kuid Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millest saadava sissetuleku eest pidid ratsaväelased ise omale muretsema ratsahobuse ja raskeltrelvastatud ratsaväe varustuse. Pippin lühike on Karl Martelli poeg. Tema valitsemisajal tugevnesid valitsejate sidemed paavstidega. 751 a. kuulutas paavst Pippini frankide kuningaks. Pippin pani aluse 756 a paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Karl suur on Pippini poeg. Laiendas riiki vallutusretkedega. 800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud
kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt relvastatud jalavägi. Lahingus rivistus see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Nii moodustunud tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks liikus vilepillide rütmilise heli saatel vaenlasele vastu. Sageli võitlesid faaalanksis külg külje kõrval nii suursugused ja rikkad kodanikud kui ka keskmise jõukusega talupojad, mis pidi vältimatult suurendama nende
kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt relvastatud jalavägi. Lahingus rivistus see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Nii moodustunud tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks liikus vilepillide rütmilise heli saatel vaenlasele vastu. Sageli võitlesid faaalanksis külg külje kõrval nii suursugused ja rikkad kodanikud kui ka keskmise jõukusega talupojad, mis pidi vältimatult suurendama nende
Peale Glodovichi surma riik nõrgenes, järgnevate valitsejate eest valitsesid kojaülemad e. Majordoomused, 8.saj tekkis pärisorjus. Majordoomuste aeg kuni Karl Suureni, kuulsaim Karl Martell, viis läbi reforme, 2 tähttsaimat: maareform (läänisüsteem) ja sõjaväereform. Maad saadi vastavalt teenistusele kuninga sõjaväes, tekkis teenistusaadel. Maavaldus pold päritav. Senjöörid maa omanikud ja vasallid maa rentnikud, ka feodaalne hierarhia. Lõi raskeltrelvastatud rüütliratsaväe, eelduseks jalarauad. Varustus hobune, kiiver, rõngassärk, kahekäemõõk, oda ja kilp, hobuse kaitsepantser, sadul, jala- ja suurauad. 732 Boitivesi lahing araablased, kelle sissetund euroopasse peatati. Karl Martell ja tema poeg Pippin Lühike hakkasid tõrjuma merovingide dünastiat. Pippin Lühike tegi riigipöörde ja sai uueks kuningaks,algas karolingide düastia,kuulsaim valitseja Karl Suur. Ta tegi 50 sõjakäikku ja lõi hiigelriigi (hisp.-balti.)
annaabi.ee 
