mootoris 20/80 segus (20% biodiislit). Tootmine 1/ 100 000 tonni tootev tehas vajaks rapsi (keskmiselt 1500 l/ha) 66 000 hektarilt. Rapsi tootmise maht 19902002 Eestis on olnud (tuhat hektarit): 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 ..raps 0.6 1.1 2.9 1.2 2.5 6.0 8.6 7.9 17.5 24.2 28.8 27.5 32.9 2/ Verband Deutscher Biodieselhersteller prognoosib aastaseks tootmise kasvuks Saksamaal 25%. 3/ Rapsiseemne saagikuse 1,5...3,0 t/ha korral saab rapsipõllu ühelt halt külmpressimistehnoloogia korral 540...1080 liitrit biodiislikütust. 100 kgst niiskusega 6...8% ja õlisisaldusega 38...43% rapsiseemnest saab 62...74 kg rapsikooki ja 28...35 kg rapsiõli. Ühest tonnist külmpressitud rapsiseemnest saab keskmiselt 360 liitrit ja kuumpressitud seemnest 415 liitrit biodiislikütust. (Põhja Saksamaal saavutatud 2,9 tonni ÕLI/ha)
õlid. Rasvade molekulid on mittepolaarsed. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga Õlid Rapsiõli pressitakse rapsi (Brassica napus) seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil. Kõrvalsaaduseks on rapsikook, mida kasutatakse loomasöödana. Rapsiseemne õlisisaldus on 35– 45 %. Rapsiõli kasutatakse inimtoiduks ja biodiislikütuse valmistamiseks. Toiduõli on tavaliselt rafineeritud, et vähendada selle rääsumist hapniku toimel. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid; olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. Seadus Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala
Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Vedelad kütused on peamiselt naftasaadused. Gaasilised kütused on maagaas, vedelgaas, tehisgaasid ja biogaas. Biodiisli tootmine: Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest (rapsiseemneõli, sojaõli) ja loomsetest rasvadest. Ligikaudu 80% maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist. Õli keemilisel reageerimisel alkoholiga (metanooli või etanooliga) saadakse ester, mida nimetataksegi biodiisliks; kõrvalsaadusena tekib glütse-riin. Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata (modifitseerimata) . Tava-diislikütusega (toodetud fossiilsest toormest) võrreldes on biodiisli energiasisaldus väiksem , Tavadiislikü-
loomakasvatusele. Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake. Peamised kultuurid on mais, päevalilleseemned, raps, suhkrupeet, nisu, tomat, kapsas, sibul ja õun. Ukraina on esimesel kohal päevalilleseemnete kasvatuselt (10 miljonit tonni aastas), kuuendal kohal maisi kasvatuselt (39 miljonit tonni aastas), seitsmendal kohal nisu kasvatuselt ( 27 miljonit tonni aastas) ja kümnendal kohal suhrupeedi, soja, rapsiseemne ja odra kasvatuselt. Enamus taimekultuure kasvatatakse Lõuna-Ukrainas. Enimarenenud loomakasvatusharud on siga- 7.4 miljonit, veised- 4.4 miljonit, lambad - 1.1 miljonit, kitsed - 646 tuhat, hobused- 395 tuhat, eeslid 12, piimakarjakasvatus- 2500kg lehma kohta aastas, jänes. Kodulindude arv: kanad- 195 tuhat, pardid - 10.8 tuhat ja kalkun- 2 tuhat. Loomakasvatus on levinud Kesk-ja Lääne-Ukrainas. Ukraina on veiseliha tootmiselt maailmas 20. kohal ( 390 000kg) 4
toiduvilja ,mistõttu kuivati tootlikkus on ka vastavalt väiksem) Tsüklilise kuivatus tehnoloogiaga viljakuivatite vajalik maht Vk talus jms.on arvutatav järgmise valemi abil: 10 Gnv k k (w w ) Vk =------------------------------------- g k k Tk(100-w ) Kus: Gnv-niiske vilja ja rüpsiseemne kogutoodang majandis või majandi osakonnas,tonni; w -tera-ja kaunvilja ning rapsiseemne algniiskus (kaalutud keskmine ja arvestuslik niiskus) %; w -tera-ja akunvilja ning rapsiseemne lõppniiskus (niiskus pärast kuivatamist) %; g -antud viljakuivati kauivatuskambri (so.sooja õhu kanalitega kuivatuskambri) eritootlikkus, so.kui palju vett kg-des eemaldatakse ühes tunnis 1m s kuivatuskambris, seega mõõtühik on kg/m h, kui kuivatatakse sööda-ja toiduvilja;
Toormeks on sobivad näiteks taimede varred ja lehed, puitlaastud, viljaliha ja nahad, rohttaimed. Praegu on see tehnoloogia arendamisel ning leiab kasutust põhiliselt laborites. Kõige laiemalt levinud biokütuse rapsi-metüül-estri (RME) tootmine eeldab 1 ühiku fossiilse kütuse kasutamist 2-3 biokütuse ühiku tootmiseks. Võrreldes biokütuse tootmisega puidutööstuse jäätmetest, kus kulub väidetavalt vaid 1 ühik fossiilset kütust 17 ühiku biokütuse toomiseks, on rapsiseemne kasutamine toorainena väga ebeefektiivne. [7] Teise põlvkonna biokütused on kütused, mille abil saab CO 2 bilanssi oluliselt parandada. Esimese põlvkonna biokütuste puhul see nii väga suur võit ei ole, sest nende tootmiseks kasutatakse suures mahus fossiilseid kütuseid. Seda kütust võib igas vahekorras 6 fossiilkütustega segada. Ta on vaba aromaatsetest ja väävlitsisaldavatest ühenditest, tõstab
Seega oli J. Borina toodud asjaoludel kannatanule kuuluva ehk võõra asja otsene valdaja. Müües puhvetikapi edasi kolmandale isikule, manifesteeris J. Borina sellega enda omastamistahtlust ja realiseeris KarS § 201 lg 1 koosseisu. Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2015.a. kriminaalasi 1-14-2526/144 Ringkonnakohtu hinnangul läheb süüdistuse käsitlus, mille kohaselt kuulusid rapsiseemnest pressitud toorõli ja rapsikook Letofinile kui rapsiseemne omanikule, vastuollu asjaõiguse määratletuse põhimõttega. Määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõtte järgi saab asjaõiguslik omand tekkida ainult ühele asjale. See eeldab, et omandatav asi on individualiseeritud. Nii on Riigikohus nentinud, et vilja kui asendatava ja liigitunnustega asja puhul ei saa omandi üleminekust rääkida enne selle omandaja jaoks eraldamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2011
annaabi.ee 
