Väikeettevõtted ei suutnud suurettevõtetega konkureeerida. · Lääne lõplik alistamine. Olenemata suurtest edusammudest, jäi peamiseks ettevõtteks siiski põllumajandus. Põllumajanduse areng, nt. uute sortide ja masinate teke suurendasid oluliselt saagikust. Ühendriigid muutusid suurimateks nisutootjateks. Veel soodustas arengut uute maade kasutuselevõtt Läänes. Uued maad sobisid hästi karjakasvatuseks.Sinna rajati hulgaliselt ratsakarjuste e. cowboyde eluasemeid e. rantsosid. Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia
· Võrdle rantsot ja ekstensiivset teraviljatalu. Täida tabel, kasutades sõnu suur, väike, kõrge, madal. Too ka üks näide, kus neid palju esineb. (6 punkti) Iseloomulik tunnus Ekstensiivne teraviljatalu Rantso Vajalik tööjõu hulk Vajalik maa-ala suurus Kogutoodang Saagikus/produktiivsus Ekstensiivseid teraviljatalusid on palju .......................................... Rantsosid on palju ................................................. · Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste tootmine ekstensiivses teraviljatalus ja istanduses? · Tõmmake joon alla kahele väitele, mis iseloomustavad ekstensiivseid teraviljatalusid? 2 punkti A. Põldudel kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja hirssi. B. Levivad eelkõige kuiva või põuase kliimaga aladel. C. Levivad peamiselt niiske kliima ja viljakate muldadega piirkondades. D. Põllud on väikesed. E
LINNASTUMISEGA? Kuritegevuse suurenemine, tööliste palgad olid väiksed, tööpäevad pikad, töötingimused halvad. MILLISED PROBLEEMID TEKKISID PÕLISRAHVASTE HULGAS SEOSES ASUSTUSE LAIENEMISEGA NENDE PÕLISTELE ELUPAIKADELE? Nad ajati ära oma põlismaadelt, ning paigutati reservaatidesse. Nende maad hakati kasutama karjakasvatuseks ja põlluharimiseks. Põlisrahvad ei olnud päri uusasukate kolimisega nende põlismaadele kuhu inimesed rajasid rantsosid. Tekkis põliselanike ja uusasukate vaheline vastasseis.
uuendusi: traktorid, terasadrad, külvi ja lõikusmasinad jm . Maailma suurim nisutootja 19. saj lõpul, tähtis ekspordiartikkel, maailmaturul müüdi seda Euroopa tootjast osavama hinnaga (omahind madalam). Suutis rahuldada ka kasvavate suurlinnade vajadusi. Põllumajanduse arengut soodustas uute maade kasutuselevõtt läänes, mis sobisid hästi karjakasvatuseks. Rajati ratsakarjuste e. kauboide eluasemeid e. rantsosid. MONOPOLIDE TEKE Konkurentsi pärast koondusid väikeettevõtted üheks suureks kompaniiks, mis liitusid teiste firmadega ja tekkisid korporatsioonid eri tööstusharudes. Korporatsioonide baasil loodi monopole e truste (USA termin), kus ühendati tootmine, varustamine ja turustamine. Trustide osanikud olid ka pangad. Määrasid konkurentsi puudumise tingimustes hinna, kvaliteedi jm hiigelkasumid! Nii saavutati teatud majandusvaldkonnas monopoolne
ja tubakat. Territoorium Majandus ·USA ärifirmadele meeldib suurem paindlikkus, otsustamaks suurendada kapitali paigutust, et likvideerida üleliigsed töötajad ja luua uusi tooteid, seetõttu on tal palju kapitali. 2% kogu rahvastikust on hõivatud põllumajanduses. Palju raha kulub tõukarjade,hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Kuiva kliimaga aladel on levinud ekstensiivsed teravilja talud, mis on suure pindalaga ning seal kasvatatakse peamiselt nisu. Samuti on palju rantsosid ning piimakarjatalusid. ·Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid:1) viinamarjad, oliivid, tsitruselised(lääne piirkonnas) 2) riisi,maisi,päevalille,suhkrupeeti,köögivilju,sojauba ja viinamarju(ida-ja keskosas) Peamised loomakasvatusharud:lihaveised,sead,hobused,linnud Põllumajandustoodete import, eksport ·Põllumajandustooted, millega varustab end ise:
pealt saaks ju ka rohkem saadusi ning teatud piirkondadele aitaks see juba arengus ka kaasa. b. Tõene/väär Euroopa põllumajandussaadused on maailmaturul konkurentsivõimelisemad kui USA ja Kanada põllumajandussaadused. VÄÄR - Euroopa põllumajandussaadused pole konkurentsivõimelisemad kui USA ja Kanda põllumajandussaadused, sest Euroopas on põllumajandussaaduste tootmine märksa kulukam kui USA-s, sest USA-s saab pidada rantsosid ja istandusi. Nimelt viimaste jaoks kulub vähem ressursse ja neil on odav tööjõud ning nendeks on vajalik soe ja kuiv kliima. c. Tõene/väär Euroopas on enamlevinud põllumajandusliku tootmise vormid rantsod ja ekstensiivsed teraviljatalud. VÄÄR - euroopas ei saa olla levinud rantsod, kuna pole pidevalt soojad ilmad, mis võimaldaksid kariloomadel aastaringselt väljas olla. Ekstensiivse terveviljatalud ei saaks olla, kuna Euroopas pole kuiv kliima. 12
(põllumajandusmaa puudus; erosiooni vältimiseks; rohkem päikesele avatud; vihmavee kogumiseks) 14. Kirjelda SEGATALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (PALJU maad, VÄHE tööjõudu (pere-ettevõte); PALJU kapitali; VÄIKE kogutoodang ) 15. Kirjelda SPETSIALISEERITUD TALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 16. Kirjelda RANTSOSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad PALJU; tööjõud HOOAJALINE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus VÄIKE) 17. Kirjelda LOOMAFARMI (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE [mitmekordsed hooned]; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU: kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 18. Kirjelda EKSTENSIIVSET TERAVILJATALU (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)!
põllumajandusega, sest riigi lõunas asuvatel Patagoonia tasandikudel on kõrbe alad ning vajavad kunstlikku niisutamist, et seal oleks võimalik midagi toota. Läänes segab põllumajandust Andide ahelikud. 8.3. Tootmise vormid Peamiselt on Argentinas levinud rantsod, kus kasvatatakse väga paljuid loomi ning keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Sealt saadav toodang on odav, kuid see eest karjamaid on väga palju ja väga suured. Neid rantsosid nimetatakse Estancia'teks. Paljud rantsod on edasi arenenud ka põllukultuuride kasvatamisele. Riigi keskosas on levinud ka hiigelfarmid, kus kasvatatakse peamiselt viinapuid suurtel aladel, eesmärgiga toota veini. Sellised vormid asuvad intensiivse põllumajandusega aladel, kus on hästi palju põllumajanduslikku maad ja kapitali. 8.4. Peamised kultuurid ja loomakasvatusharud Põllukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem:
Need on niisutatud, teravili, vahemere, ekstensiivsed, kuiv, pastoraalne ja mets. Nagu kaardilt näha, esineb just vahemerelist tootmist kõige rohkem. Argentinal ei saa päris täpselt nii öelda, et millele on põllumajandus spetsialiseerunud, sest loomade ja taimede kasvu hulk on väga suur mõlemal. Argentina suurimad põllumajanduse toodangu liigid on teravili 34 212 000 t, suhkruroog 19 300 000 t ja köögiviljad 10 670 000 t. Argentinas on ka väga palju rantsosid, mis tegelevad loomakasvatusega. Lambad ja kitsed, pühvlid ja veised on seal kasvatuses. Muidugi ei tarvita Argentina kõiki oma kasvatatud tooteid ära, vaid ka ekspordib neid. Mida neil oma riigi jaoks väheks jääb, siis seda nad imporidivad. Teravilja nad aga toodavad enda riigi jaoks ja neil jääb seda isegi üle ( ülejääk eksporidakse välismaale). Ekspordivad nad veel sojaube 18 001 787 t, maisi 10692 005 t ja mitmeid teisi põllukultuure.
annaabi.ee 
