Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt. Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei. Vallad Jamaica on jagatud 3 maakonnaks (Cornwall, Middlesex, Surrey) ja need 14 vallaks: Clarendon Hanover Kingston Manchester Portland Saint Andrew Saint Ann Saint Catherine Saint Elizabeth Saint James Saint Mary Saint Thomas Trelawny Westmoreland Loodus Jamaica saare sisemaa on mägine. Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas. Jamaica kliima on troopiline, kuum ja niiske. Sisemaa kliima on muutlikum. Muud Keel inglise Pealinn Kingston Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Kenneth Hall Peaminister Bruce Golding Pindala 10 991 km² Rahvaarv (2003)2 695 867 Rahvastiku tihedus 245,3 in./km² Iseseisvus 6. august 1962 Rahaühik dollar (JMD) Ajavöönd maailmaaeg -5 Riigihümn Jamaica, Land We Love
Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus
Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'i, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'i järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist
936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning edelast Darlingi mäestikuga (582 m). Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb (407 000 km²), lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb (647 000 km²), lõunarannikul paikneb karstireljeefiga lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik (kõrgus alla 100 m) hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre´i järv. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena (downs). Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelistest lavamaadest, lõunas see
Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja
Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist
ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk- 3 Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka tiheda asustusega rannikutasandik riigi kaguosas. Dominikaanit läbivad laiad jõed, mille kaldamaad on üpris viljakad. Põhja suunas voolavad Yaque del Norte ja Yuna, lõunaosa veestavad Ozama ning riigi suurim jõgi Yaque del Sur. Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad. Kliima Dominikaanis valitseb tüüpiline troopikakliima. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest.
Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma jt., 2008). Käina laht on madal, roostikurikas ja eutrofeerunud merelaht, mille veevahetus merega on peaaegu katkenud. Käina lahes on 23 roostikuga ümbritsetud pisisaart, mis pakuvad lindudele häid pesitsemisvõimalusi. Läbirändel võib lahel korraga peatuda kuni 15 000 veelindu (Kuresoo, 1998). Hiiumaa kaguranniku haruldasem looduslik kooslus on Salinõmme soolak noor, merest kerkiv ja perioodiliselt üle ujutatav rannikutasandik. Sellised alad on Eesti läänerannikul ja saartel olnud rannaniitude eelkäijaks. Hiiumaa laiud on mitmekesise loodusega. Merelised laiud meelitavad linde nii pesitsema kui peatuma. Kagupoolsete 9 laidude ümbruses ja rahudel käib puhkamas sadakond viigerhüljest. Sellelaadseid viigrite lesilaid ei ole mujal Läänemeres teada (Kuresoo, 1998). Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala
Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest
annaabi.ee 
