Kui rannikuelupaiku vaadeldakse terviklike kompleksidena, peab kaitsekorralduses arvestama nii ümbruse mõjusid, kui ka tagama kompleksi siseste protsesside toimimise. "Eriti just ohustatud liikide elupaikade puhul on oluline, et rannaniidu hoolduse eesmärgid oleks liigilistest vajadustest lähtuvad. Näiteks võib heal tasemel niidetud rannaniit olla niidurüdile ning tutkale täiesti sobimatu, kui niide purustatakse või isegi vaid osaliselt maha jäetakse - sellisel juhul tekib rannaniidule paks kuluvaip, mis takistab kõnealustel lindudel juurdepääsu toidule. Nende nokk lihtsalt ei ulatu läbi kulu mullas elavate selgrootuteni
Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei mõjuta)- niidurüdi ja veis. Abiootiliste tegurite näited Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule. Ajapikku niit võsastub ja metsastub. Kliimakskooslus Rannaniidu kuivem osa kulustub või võsastub kadaka, lepa või näiteks pajuga. Ajapikku metsastub. Keskkonnaseire 2011 Kasutatud materjalid http:// www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannanii tude_hoolduskava_2011.pdf http:// rannarohumaad.weebly.com/selgrootud-loo mad.html http://www.roheline.ee/books/kkj296.html# Rannaniidud - paljudele taime- ja loomaliikidele soodus maastikutüüp http://
kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused. Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. Eestis on erinevalt Lääne-Euroopast rannaniitude kadumise peamiseks põhjuseks nende traditsioonilise kasutuse lõppemine. Eesti esinduslikumad rannaniidud asuvad Kihnus ja Laidevahe-Siiksaarel(Saaremaal). Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma. 1) rannaniitude taimekooslused - levivad ranniku-gleimuldadel, ranniku-kamargleimuldadel ning liigniisketel glei- ja turvastunud muldadel merelahtede tasastel rannikuil. Merele
pilliroogu sööma. Hobused hammustavad madalalt ja kuival maal jääb taimestik madalakspöetud. Hobused söövad ka veisesõnnikulaikudelt ning hoiavad kõrged luht- kastevarre mättad madalaina (enamik veiseid väldib seda nii kaua, kui vimalik). Sellepärast vivad nad karjamaadel olla veistele suurepäraseks täienduseks. Kuna hobused on liikuvamad, häirivad nad rohkem maapinnal pesitsevaid linde. Sellepärast tuleks pesitsusajal kasutada rohkem veiseid. Rannaniidule on parimaks lahenduseks veiste karjatamine koos teiste kariloomadega. Veised söövad kige paremini märjemate kohtade rohukasvu ning vähese liikuvuse tttu härivad linde kige vähem, hobused söövad ära kastevarre jt. kvad krrelised, lambad takistavad vsa levikut. (http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniit%20vajab%20hoolt) Aruniidud Aruniitude mullad on liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinne enamasti puudub. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena
Loopealse rohttaimed on enamasti madalakasvulised, kuid värvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel ainult Lõuna-Rootsis.Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Neid on seal üle 3000 hektari. Erinevalt sisemaa niitudest on rannaniitudel palju soolalembeste taimede liike. Kohati esinevad haruldased soolakud.Mereäärsetel rannaniitudel on paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealad. Karjatamise ja niitmise lakkamisel rannaniidud hääbuvad: peaaegu kogu rannaniidule võib 510 aasta jooksul levida pilliroog.(3) 1.7.3 Sood Soome järel ja Kanada ees on sooderohkuselt Eesti maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada on Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega.Suur osa Eesti soodest kuulub kaasajal looduskaitse alla. Varasematel
ülejäänud taimed jäävad aga kasutusest täitsa välja. Selle tulemusena võib lambaaiast osa olla madalakspöetud, samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad efektiivselt takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning reeglina väldivad seetõttu roo söömist. Rannaniidule on parimaks lahenduseks veiste karjatamine koos teiste kariloomadega (Lotman 2011 ). 9 Joonis 2. Näide rannaniidust Aruniidud Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks
kõrgvesi on muutnud mullad soolaseks. · Sõltuvalt pinnamoest levib taimkate seal vöönditena. · Rannikuniidud on kujunenud mereranniku kerkimisel või karjatamisel. · Puu- ja põõsarinna enamasti puudub. · Puu- ja põõsarinne: harv, koosneb kadakast ja kibuvitsast. · Rohurinne: pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, randristik, hanijalg, soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks pügatud taimkattest, üksikutest kõrgematest rohututtidest ning mudaseks trambitud lohkudest. · Selline struktuur teeb rannaniidust tähtsa pesitsus- ja rändepeatuste ala mitmetele ranniku- ja avamaastiku lindudele. · Rannikuniitude linnud: niidurisla, punajalg-tilder, mustsaba-vigle, tutkas, lambahänilane. Soostunud niidud: · Esinevad nõgudes ja madalatel tasandikel
lahe ümbruses võib laialdaselt näha liivarandu. Liivarannad ja luited on levinud kohati ka Soome lahe ääres ning Saaremaal ja Hiiumaal. Lääne-Eestile on aga omased roostikega kaetud mudased kaldapiirkonnad. Põhja- ja Lääne-Eestis on levinud samuti kivised moreenrannad koos juhuslike rändrahnudega. Olulise osa Eesti rannikust ilmestavad muidugi pangad, millest tuntuimaks on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani. Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma. Liivarandade taimekooslused - koosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed (nitrofiilsed) taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt
annaabi.ee 
