PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu
Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt
Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Taimed ja loomad,linnud Pärnu jõe vasakkaldal ja linna kaguosas asub mitmete lahustükkidena Raeküla männikute kaitseala (tulevane Raeküla maastikukaitseala), mis võeti kaitse alla juba 1958 aastal. Raeküla männikute (67 ha) peamiseks loodusväärtuseks on Pärnu linna territooriumil kasvavad palumännikud ja palusegametsad. Eriti väärtuslikud on siinsed 140 - 160-aastased endistel rannaluidetel kasvavad männikud. Samuti on siinsed metsad olulised elupaigad mitmetele liikidele: näiteks öösorr, kivitäks, punaselg-õgija ja kivisisalik. Pärnu rannaalad on kogu ulatuses madalad liivarannad, mida ääristavad ulatuslikud rooväljad, roostuvad rannaniidud ja nendevahelised sonnid ehk tiigid, mis on merega ühenduses kõrge veeseisu ajal. Rannaala on väga liigirikas, siin võib leida mitmeid kaitsealuseid taimeliike (nt
luidete kinnikasvamisel - primaarne liivmullad, happelised, toitainetevaesed jagatakse kuivadeks ja niisketeks levinud üle Eesti kasutatud karjamaadena hõreda männi ja kadakaga alustaimestik liigivaene, hõre, domineerivad samblikud, samblad, puhmastaimed, rohttaimedest nn. liivataimed (psammofüüdid) on tallamisõrnad 7 taimekooslust Ka mujal maailmas suuresti sekundaarsed (v.a. taimestunud rannaluidetel); levinud Inglismaal, Põhja-Saksamaal, Lõuna-Skandinaavias; taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest, eriti Calluna vulgaris, Erica tetralix, E. cinerea, Empetrum spp., Vaccinium spp. (taimed igihaljad, väikeste lehtedega, sügaval asuvate õhulõhedega) Natura 2000 süsteemis 2320 – kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed 4030 – Euroopa kuivad nõmmed
ja kanarbiku esinemine ning rohttaimede nappus või siis täielik puudumine. They can be found primarily in nothern Estonia and the islands and to a lesser extent in northeastern, southearsten and southwestern Estonia. Neid võib peamiselt leida Põhja-Eestis ja saartel ning vähesel määral Kirde-Eestis, Kagu-Eestis ja Edela- Eestis. Especially on coastal dunes the heath forests are of great importance from the point of view of soil protection. Eriti rannaluidetel on nõmmemetsad pinnasekaitset silmas pidades suure tähtsusega. They are widely used for recreattion as they are very good as locations of health resorts and holiday homes and they are highly valued as forests where you can pick berries and mushrooms. Nad on laialdaselt kasutuses puhkemajanduses, on väga head asukohad tervisekuurortite või puhkekodudele ja kõrgelt hinnatud metsadega kust saab korjata marju ja seeni. Lichen (Cladonia)site type occurs on slightly podzolized podzols. Sambliku
O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad. Tpr: (O)-AT-BG-CG. 2. Leostunud gleimuld GO.
O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad. Tpr: (O)-AT-BG-CG. 2. Leostunud gleimuld GO.
O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad. Tpr: (O)-AT-BG-CG. 2. Leostunud gleimuld GO.
Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Sageli kasvab ta puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades. Segapuistus on ta kaaslaseks tavaliselt kuusk või kask. Peamiselt kasvukohast tingitud puude suurte välistunnuste varieeruvuse järgi on harilik mänd jagatud mitmeks alamliigiks või teisendiks. Näiteks madalatüveline ja okslik rabamänd (P. sylvestris var. nana) või rannaluidetel meretuulte poolt mõjutatud ühekülgse võra ja viltuse tüvega madal P. sylvestris f. deflexa. Omal ajal tekitas meie metsakasvatuses probleeme kõvera ja oksliku tüvega ning Eesti kliimaoludele ebasobiv darmstadti mänd (P. sylvestris var. superrhenana, var. haguenesis). Need tänaseks raiutud rohked darmstadti männipuistud rajati aastatel 18701885 Saksamaalt Darmstadti seemneäridest ostetud seemnetega. Hariliku männi kõige paremakasvulisem
annaabi.ee 
