Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid – settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. šelfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi =====
Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. selfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi ===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest
graniit, moone liivakivi, gabro sulamine põlevkivi, moondekivimi kivisüsi MAGMA JAHTUMINE d gneiss, JA TARDUMINE sulamine marmor · Wegneri mandrite triivi teooria Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini kokku mandrilavade ehk selfialade piirjooned Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud üheks ehk superkontinendiks Pangaeaks Leidis paleantoloogilist tõendusmaterjale fossiile Konstrueeris vastavalt settekivimi levikule kliimavöötmete kaardi. Kliimavöötmete piirid ühtisid arvataval superkontinendil. Pangaea
gabro SULAMINE põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE gneiss, JA TARDUMINE SULAMINE marmor MAGMA 9) Wegeneri mandrite triivi teooria. Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini mandrilavade e. selfialade kontuurid. Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud ühtseks superkontinendiks e. Pangeaks. Leidis paleontoloogilist tõendusmaterjali (fossiilid) Koostas vastavalt settekivimite levikule kliimakaardi (kliimavöötmete piirid ühtisid oletataval superkontinendil) Pangea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel
okeanograafilistes mõõtmistes atmosfääris hajunud kiirgus; müra, ehk veepinnalt peegelduv, häiriv päikesekiirgus; veest tagasituleva kiirguse transformeerumine, neeldumine ja hajumine atmosfääris. Veest tagasitulevat signaali mõjutab otsese ja hajunud kiirguse edasine hajumine vee molekulides kui ka vees lahustunud ning hõljuvates ainetes. 2. Uurimisobjektid Kaugseirele leiab ookeanide ja rannikumerede uurimises laialdasi rakendusi. Teostatakse veekogude seisundit määravaid ja rannajoonte muutusi puudutavaid monitooringuid, jälgitakse setete transporti, kaardistatakse ranniku tunnuseid, hoidmaks piirkonniti ära erosiooni ohtu. Mõõdetakse vee temperatuuri, lainete kõrgust, jäätumise taset ja jää liikumist. Globaalsel tasandil vaadeldakse ka ookeanide tsirkulatsiooni ning hoovuste süsteemi. Saadud andmeid kasutatakse ookeanide ning merede paremaks mõistmiseks kui ka mereliste maavarade paremaks majandamiseks.
On eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti või pikirände tulemusena ning kujutavad endat kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terassi on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10m kuni 20m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pritial. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. 2. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 23m ning laius 50100m, pikkus harilikult alla 1km. merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Kuju erinevuse järgi jaotatakse: Silmusjas maasäär moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole.
On moodustunud kas setete risti- või pikirände tulemusena ning kujutavad endast kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terrassid on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10 m kuni 20 m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pirital. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 2-3 m ning laius 50-100 m, pikkus harilikult alla 1 km. Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt. Mihkli maasäär;
Pikaajalised kliimamuutused: mida uuritakse? • Ookeanisetted – mikrofossiilide uuringud – liigid, arvukus, 18O /16O hapniku isotoopide suhe • Puuraugud jääkilpides – Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi – Gröönimaal vähemalt 200 000 a • Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta • Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm • Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas • Aastakihilised setted – eelkõige sügavates järvedes, Skandinaavias (ka Eesti)
Need pinnavormid ning maismaa- ja meresetete vaheldumine geoloogilistes läbilõigetes kinnitavad, et meri on kord taandunud, kord peale tunginud, põhjustades kord soostumist, kord rannalaguunide kujunemist. · Olenevalt rannikuala kerkimise erinevast kiirusest on Läänemere erivanuselitel arengufaasidel välja kujunenud rannajooni mitmesugusel absoluutkõrgusel · Eestis 30 rannajoont, siin on vanad rannajooned kõige paremini säilinud · Rannajoonte tõususpektrit mõjutavad maakoore kerge ja veehulga muutus Läänemere nõos Läänemeri Eemi jäävaheajal · Läänemere lõunaosas oli meri juba paleogeenis · Kvaternaari jäätumiste ajal hävitas liustike liikumine üle nõo varemkuhjunud settedvähe andmeid selle kohta · Holsteini meri säilinud tüsedad liivade ja savide kompleksid. Kliimatingimused olid võrreldavad nüüdisaegsetega või isegi veidi soojemad
annaabi.ee 
