Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rändur restoran ja kohvik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seadmed, klient, kohvik, äriidee, adress, toitlustamine, menüü, letiteenindaja, toitlustuse, äriplaan, rändur, restoran, ettekandja, sisustus, kokk, nadezda, vassiljeva, ärinimi, esitaja, finanseerimine, söögikoht, toitlustusettevõte, kana, tellida, ostuhind, köök, köögiseadmed, kokaabi, finantsprognoosid, ajaga, allikaid, ettevõtjaVALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Äriplaan DG restoran ja kohvik Darja Grigorjeva Valga 2009 Sissejuhatus : 1. Äriidee tutvustus lk3 1.2 Ärinimi, adress 1.3 Äriplaani esitaja andmed 2. Toode/ Teenused lk4 3. Tootmine/ Seadmed lk5-6 3.1 Tootmine 3.2 Seadmed 4. Personal lk7 5. Finantsprognosid lk8-9 5.1 Finanseerimine 2 1.Äriidee tutvustus Äriidee tuli sellest, et ise väga armastan hea söök. Niisiis,otsustasin, et rajan oma söögikoht ja sellega söögi valmistada! Lisaks pakkume ööbimist, sauna kasutamist, ruumide rentimine võimalust, bowling, tenis. 1.2 Ärinimi, aadress OÜ Dg restoran ja kohvik
püsiklienti. Kohvik Mahedik pakub kiirelt ning tervislikult kättesaadavat toitu. Tootevalikust leiab toite mahe- ja toortoidu austajatele. Lisaks leiab menüüst tooteid allergikutele, inimestele, kes ei talu kas gluteeni või laktoosi. Samuti on kohviku sihtturuks toitumisteadlikud inimesed, kes teevad oma igapäevaseid toiduvalikuid puhta ning vitamiinirikka toidu kasuks. Kohviku tugevused konkurentsis püsimiseks on mitmekülgne ja vitamiinirohke menüü ning kodune ja hubane atmosfäär. Üheks suureks konkurentsieeliseks on see, et ettevõte kasutab vaid mahetoorainet ning hetkel ei ole turul ühtegi teist sarnast kohvikut Saaremaal, kus pakutakse toortooteid. Üheks lisaväärtuseks on ka see, et kohvik pakub võimalust kliendil kiirelt endale sobivatest koostisainetest panna kokku tervislik salat ning see kas siis kaasa võtta või kohapeal süüa. Planeeritud stardikapitali suurus on 30 132,91 €. Investeeringu
Nimelt toimub toodangu turustamine praktiliselt samal hetkel, kui toodang valmib. Seega puudub vajadus toodangut ladustada ning transportida. Samuti saab toorainet varuda ning toitu toota täpselt konkreetse päeva külastajate prognoositava arvu järgi. Külastajate arvu on aga pärast ettevõtte mõningast tegutsemisaega võimalik küllalt täpselt hinnata. Ka tagasiside klientidelt on vahetu ning otsekohene, mis võimaldab pidevalt jälgida ning parandada toodangu kvaliteeti. Kinnisvara, seadmed, investeeringute plaan: Ettevõtte tegutsemiseks vajalikud ruumid on plaanis rendile võtta ning teha neis ettevõtte käivitamise etapis 100 000.- maksev remont (ümberehitus). Ettevõtte loomise hetkel on plaanis soetada uued seadmeid nende asemele, seda 200 000.- väärtuses. Kulud ruumide ettevalmistamisele: Ruumide ettevalmistamisel on kõige tähtsam lähtuda tervisekaitse nõuetest. Ettevõtte juht võtab juba enne remondi alustamist ühendust selle piirkonna
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Lähemalt vaatleme juhtimisfunktsioonide liigitusi ja funktsioonide sisu punktis 4.1. 1.1.4. Juhid ja juhtkond Juhid ja juhtkond esindavad juhtimisteaduses juhtimise personaalset või institutsionaalset mõõdet (vaata ka p. 1.2). Ettevõtet juhib kas juht kui üksikisik või juhtkond kui ,,ettevõtte igapäevase juhtimisega tegelev inimrühm"5, kuigi mõningaid ,,juhtimisfunktsioone" võivad tänapäeval täita ka vastavad tehnilised seadmed. Juhi mõiste selgitamisel on kõigepealt nimetatud seda, et juht on vähemalt ühe isiku ülemus 6, tal on vähemalt üks alluv.7 Enamasti nii see ongi. Ettevõtluse mitmekesistumisega, tehnika arenguga jm seoses kerkib küsimus, kuivõrd saab alluvate olemasolu pidada tänapäeval juhi vääramatuks põhitunnuseks. Tehnoloogia areng võimaldab teatud projekte ja protsesse juhtida ka ilma alluvateta, täita teatud ülesandeid ka nn ühemehefirmas.
annaabi.ee 
