Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rammusam" - 9 õppematerjali

Konverentsiteenindus-konverentsiruumide korraldamine
7
doc

Konverentsiteenindus, konverentsiruumide korraldamine

Teise võimalusena võib sättida joogid, klaasid ning alusel avaja igale osalejale eraldi. Sel juhul asetatakse joogid dokumentide taha paremale, et neid oleks hõlbus võtta. Esitlus- ja tõlkeseadmed, arvuti, heli- ja paljundustehnika jne valitakse ainult niisugused seadmed, mida kindlasti (tõenäoliselt) kasutatakse. 1.4. Toitlustamine Toitlustus omab konverentsil väga suurt tähtsust. Toit peaks olema kerge, vaheldusrikas, meeste puhul aga rammusam. Õhtusöök võib olla rammusam, kui lõuna on liiga rammus, ei suuda keegi kuulata ega tööd enam teha. Kohvipauside puhul peaks jälgima, et need oleksid natuke erinevad, ei kordaks teineteist. Kindlasti on oluline toitlustuse puhul kinni pidada kellaaegadest, tavaliselt on ajakava kellaajaliselt paika pandud. Teiseks oluliseks punktiks on hea teenindus. Koosolekutel on kindlasti ette nähtud kohvipausid. Reeglina on need iga tunni tagant, kuid

Turism → Majutus
29 allalaadimist
Nektari mahlad
2
odt

Nektari mahlad

Mahl saadakse kontsentreeritud mahlast, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett. Vajadusel taastatakse tootel lõhn, maitse ning lisatakse viljaliha ja puuviljarakud, mis on töötlemisel eraldatud samast või sama liiki mahlast.Toote märgistamise ja koostise osas kehtivad mahlaga samased nõuded. Erandiks on toote nimetus, millele lisatakse sõnad ,,-mahl kontsentreeritud mahlast", näiteks ,,õunamahl kontsentreeritud mahlast". Rammusam nektar ja lahjem mahlajook Nektar erineb mahladest eelkõige väiksema mahlasisalduse poolest. Mahla ja/või püree sisaldus nektaris on vastavalt puuviljaliigile keskmiselt 25-50%. Selle kogus sõltub puuvilja happesusest. Toodet müüakse nektari nime all ja selle puhul kehtivad nõuded sarnaselt mahlade märgistamisega -- ühe puuviljaliigi puhul tuleb esitada nimetuses puuviljaliik (nt ploominektar). Samuti tuleb mahla, püree või nende segu sisaldus esitada samas

Toit → Joogiõpetus
20 allalaadimist
Kala talurahva toidus
5
doc

Kala talurahva toidus

sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades kuika põletati lampides, sellega praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii-kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud

Toit → Kokandus
21 allalaadimist
Perekonnaõpetus
4
doc

Perekonnaõpetus

toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupiim ning umbes kuu vanune tita hakkab saama täispiima. Kui ema plaanib imetamist lõpetada ning hakkab lapsele vähem rinda pakkuma, muutub piima koostis

Ühiskond → Perekonnaõpetus
17 allalaadimist
õlletegu
9
doc

õlletegu

minna". Tõrre kohale tõstetud tikk kustus koheselt lenduva süsihappegaasi mõjul. Kogu protsess pidi olema nii võimas, et "üle tõrre lendav kärbes (ehk vares) surnult alla kukkus". Kääritamine Olenevalt kääritamise temperatuurist ja virde rammususest käärib õlu 18-48 tundi. Enamasti arvatakse, et vähem kui 24 tundi käärinud õlu on lahja ja pähe ei hakka. Õlle kangust oli võimalik suurendada mitmel viisil. Kui tehti rammusam virre, siis kääris õlu kauem ja selle alkoholisisaldus kasvas. Samuti sai käärimist pikendada, kui virdevõtmise ajal kõrvale pandud paar lüpsikutäit rammusat virret lisati kääritamise ajal jaokaupa käimatõrde. Sama efekti võis saavutada suhkru lisamisega. Siin-seal on õllesse lisatud ka kangemat alkoholi, sagedamini just pulmaõlle puhul. Kõige parem olevat, kui käimatõrde asetada püsti avatud piiritusepudel ja selle sisu ise õlles lahustub.

Kategooriata → Uurimistöö
35 allalaadimist
Kala- ja kalatooted
29
doc

Kala- ja kalatooted

maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii- kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese

Majandus → Kaubandus ökonoomika
64 allalaadimist
Kala ja kalatooted referaat
21
docx

Kala ja kalatooted referaat

soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii-kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk

Toit → Toiduainete õpetus
42 allalaadimist
Veisekasvatus
32
doc

Veisekasvatus

(mastiidi) põhjus. Kui piim lõpeb mõnes nisas enne kui teistes, siis võetakse nisakann selle nisa alt ära ja vaakumivoolik keeratakse kahekorra. Järellüpsil vajutatakse ühe käega lüpsimasina kollektorile, et tõmmata nisakannusid allapoole, ja teise käega masseeritakse udarat ülevalt alla. Järellüps viiakse läbi 0,5-1 minuti jooksul. Udara täiesti tühjaks lüpsmine stimuleerib piima sekretsiooni. Järellüpsil saadav piim on ~ 2 korda rammusam, kui piim keskmiselt. Lüpsi ajal ja tänu sõõrdumisele aktiveerub udara verevarustus. Kolmekordset lüpsi rakendades võib paljalt selle arvel suurendada toodangu taset 10-15 % võrra. Selle põhjused: · Sõõrutamine ja verevarustuse tugevnemine toimub kahe korra asemel kolm korda. · Udar on täiesti tühi kahe korra asemel kolmel korral. · Välditakse udara ülemäärast täitumist ja sellega kaasnevat piima tekke pidurdumist. VEISTE ARETUS JA VALIK

Põllumajandus → Agraarpoliitika
26 allalaadimist
Mõistatused
15
pdf

Mõistatused

Jutus AT 875 tekib vaidlus rikka ja vaese mehe vahel. Vaene on leidnud oma maa seest kuldse uhmri, mida rikas endale sooviks, või on vaese mehe lehm sattunud rikka vilja vmt. Kohtunik, kes tüli lahendab, annab meestele rea keerdküsimusi; rikas vastab neile valesti, vaene, kes on oma targalt tütrelt juhtnööre saanud, õigesti. Rahvusvaheliselt kõige tuntumad on küsimused Mis on kõige nobedam? (väärad vastused: hobune vm. kiire loom; õiged: mõte, silmad, päike, tuul); Mis on kõige rammusam ~ tugevam? (väärad: siga, seapekk, meie hobune; õiged: maa, heateod, ausus); Mis on kõige magusam ~ armsam? (väärad: mesi, suhkur vm. magusad toiduained; õiged: uni, leib, armastus jm.). Mitmete mõistatusjuttude (eriti AT 875 ja 921) sündmustikus kohtame situatsiooni, kus kuningas vm. ülik tuleb vaese mehe hütti, leiab sealt targa tüdruku või poisi ja hakkab talle esitama küsimusi selle kohta, kus poisi kodused on ~ mida teevad. Poiss vastab neile küsimustele vaimukate

Kultuur-Kunst → Folkloristika alused
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun