vesternkomöödia "Destry ratsutab jälle" (1939). Marlene Dietrich sai 1937. aastal Ameerika kodakondsuse ja kritiseeris avalikult Saksamaal valitsevat natsionaalsotsialismi. Teise maailmasõja ajal esines ta maailmakuulsate filmilauludega Ameerika sõjaväelastele camp-show'de raames, mida korraldas 1941. aastal loodud United Service Organization. Marlene Dietrichi edu filminäitlejana jätkus 1950. aastatel niisuguste linateostega nagu Alfred Hitchcocki "Rambipalavik" (1950), Billy Wilderi "Süüdistuse tunnistaja" (1957) ja Stanley Krameri "Nürnbergi protsess" (1961). 1960. aastatel loobus ta filmides osalimsest. Marlene käis ringreisidel, kus esines sanssoonidega, ja andis kontserte kogu maailmas. 1978. aastal võis teda näha tema viimases filmis "Kaunis gigolo, vaene gigolo" koos David Bowiega. Pärast seda elas ta täiesti tagasitõmbunult Pariisis. Kuulsast intervjuust Maximillian Schelliga tehti 1982. aastal
kustuda. Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (nt. Higistamine, kõhulahtisus jne). Evolutsioonis on hirmul ohu eest hoiatajana olnud eelkõige kaitsev ülesanne. Tänapäeva õpilaste peamiseks hirmuks koolis on vaimse ja füüsilise vägivalla kõrval eksami ja lavakartus, rambipalavik. Eksami puhul tehakse erinevate kontrollmeetodite abil kindlaks eksamineeritavate teatud oskusi ja võimeid. Eksamid on juba lapsepõlvest alates üheks meie elu enamasti eba meeldivaks, kuid kindlaks koostisosaks. Eksamihirm on paljude inimeste jaoks normaalne. Teatud annus hirmu suurendab informatsiooni vastuvõtlikkuse võimet. NB! Eksamihirmu ja rambipalaviku võib ka ,,omandada": nimelt kui vanematel on suur hirm eksamite või autoriteetide ees, siis hindab ka laps neid ohtlikena
kasutamist. Sinult oodatakse korrektset keelekasutust, siiski soovivad nad huvitavat ning ilmestavat sõnaseadmisoskust. Soovitav on mõnusat ja kergesti jälgitavat stiili hoida. Selleks, et minust parem esineja saaks, pean panema suuremat rõhku ettekande ning iseenda ettevalmistamisele. Tihti on kombeks jätta tähtsaid tegemisi ning kohustusi viimasele minutile. Oluline on hakata asju võimalikult vara tegema, sellega kaasneb enesekindlus ning enese rahulolu. Garanteeritud on minimaalne ,,rambipalavik". See sama rahulolu, mis siis tekib ja enesekindluses väljendub, tuleb kaasa võtta ka lõpuks oma kuulajate ette astudes. Tuleb uskuda endasse, oma ettekandesse ja selle edukusse ning auditooriumi siirasse ja heatahtlikku huvisse ning ettekanne õnnestub suurepäraselt, arvestades asjaolu, et ettevalmistus on olnud põhjalik. See on võti minu paremaks esinejaks saamisel. Tuleb uskuda endasse, unustada alaväärsuskompleks, nina püsti ajada ning sirge seljaga publiku ette astuda.
tuleb loobuda kõigest, mis seda takistada võiks. Siin kerkib taas esile ettevalmistuse olulisus. Ehk et enne esinemist tuleb kasutatav materjal korrastada. Kui selles osas on kodutöö tegemata, siis võib see jällegi esinejas ebakindlust tekitada ning ka kuulajaskond saab aimu pealiskaudsest ettevalmistusest. Kui kogu ettevalmistus auditooriumi analüüsi ja ettekantava materjaliga on tehtud, siis tuleb ka ennast ette valmistada ehk ületada meid paljusid enne esinemist tabav ,,rambipalavik". Selle eelduseks on hea planeerimine, sest ka see süstib kindlustunnes esinejasse. Esineja saab tunda ennast kindlamalt, kui ta teab, et tema ettekanne on hea ning tema esinemist soovitakse kuulama tulla. Lisaks kirjalikule ettevalmistusele tuleb suurt rõhku pöörata ka ettekande suulisele osale, sest peale suulist ettekannet pole võimalik enam tagantjärgi oma vigu parandada. Teisõnu öeldes- sõnu ei saa tagasi võtta. Niigi krampis esineja võib sellest veel rohkem krampi
2) Ruumiline. 3) Struktuur/funktsioon. 4) Teemade kaupa. 5) Probleem/lahendus. 6) Põhjus/tagajärg. Silmas tuleks pidada järgmist: 1) Kasutage lihtsat sõnastust. 2) Kasutage lihtlauseid. 3) Korrake jutt üle. 4) Pange tähele teeviidad. 5) Isiklik pöördumine. Teisi sõnu või arvamust edastades pidage silmas: 1) Tsitaat on täpne. 2) Need mõtted toetavad teie väidet. 3) Tsiteeritav ekspert on publikule autoriteet. 18 - Rambipalavik - ootusärevuse vorm. Paradoksaalne - varjatud hirm kapb või väheneb, kui teda paljastada. Intervjueerimine Selleks, et teist avada ja mitte kaitsepositsioonile sundida, tuleb teil intervjuud alustada vaimse sideme loomisest. 19
· hirm avalikus kohas punastamise ees 7 · hirm selle ees, et avalikus kohas söömise ajal ajab toit läkastama või kukub maha · hirm selle ees, et tööl jälgitakse · hirm avalike tualettide kasutamise ees · hirm teiste juuresolekul dokumentide kirjutamise ja neile allkirja andmise ees · hirm rahvahulkade ees · hirm eksamite tegemise ees · Ootushirm (rambipalavik) (Bourne, 2007: 29) Mõnikord ei ole sotsiaalfoobia nii konkreetne ning seisneb üldises hirmus igasuguse olukorra ees, mis hõlmab suhtlemist või seltskonda, kus tunnetakse hinnangu saamist. Kui kardetakse mitmesuguseid suhtlemisolukordi (näiteks vestluse alustamist, pidudel käimist) nimetatakse seda seisundit üldistunud sotsiaalfoobiaks (Bourne, 2007:29) Kuigi sotsiaalärevus on laialt levinud, pannakse ametlikult sotsiaalfoobia diagnoos vaid sel
SP: sotsiaalse mõju liigid: juuresoleku mõju, sihipärane mõjutamine. Mõju tulemus: konformism (conformity), järeleandlikkus (compliance), allumine (obedience) Juuresoleku mõju R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuse tulemuslikkust + vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul (1965). Ilmneb spordis, esinemisel, eksamil ... Juuresoleku mõju mitmeplaaniline: motiveerib, pärsib (rambipalavik), hajutab vastutust, loob kindlustunnet ... Juuresoleku mõju tugevalt sõltuv isiksusetüübist, tegevusest, situatsioonist ... Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Stress? Juurseolek = virgastamine (arousal) > hõlbustamine (facilitation) või takistamine (inhibition) Normidega vahendatud mõju Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda
· SP: sotsiaalse mõju liigid: juuresoleku mõju, sihipärane mõjutamine. Mõju tulemus: konformism (conformity), järeleandlikkus (compliance), allumine (obedience) Juuresoleku mõju · R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuse tulemuslikkust + vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul (1965). Ilmneb spordis, esinemisel, eksamil ... · Juuresoleku mõju mitmeplaaniline: motiveerib, pärsib (rambipalavik), hajutab vastutust, loob kindlustunnet ... · Juuresoleku mõju tugevalt sõltuv isiksusetüübist, tegevusest, situatsioonist ... 34 · Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Normidega vahendatud mõju Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda
• SP: sotsiaalse mõju liigid: juuresoleku mõju, sihipärane mõjutamine. Mõju tulemus: konformism (conformity), järeleandlikkus (compliance), allumine (obedience) Juuresoleku mõju • R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuse tulemuslikkust + vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul (1965). Ilmneb spordis, esinemisel, eksamil … • Juuresoleku mõju mitmeplaaniline: motiveerib, pärsib (rambipalavik), hajutab vastutust, loob kindlustunnet … • Juuresoleku mõju tugevalt sõltuv isiksusetüübist, tegevusest, situatsioonist … • Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Stress? Juurseolek = virgastamine (arousal) –> hõlbustamine (facilitation) või takistamine (inhibition) Arousal-drive (Zajonc) Mõõdukas stress parandab tulemust? Normidega vahendatud mõju • Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest,
annaabi.ee 
