nakkusohtlikud? Veri, suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel). 222 Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV- infektsiooni korral? a) Haigus on ülinakkav, nakatumiseks piisab silmale nähtamatust vereosakesest b) Julgen pakkuda, et 50:50. 222 Mille alusel tuleks hinnata rakukultuuride ohutust/ohtlikkust? Too näide kõige ohtlikumast ja ohutumast rakukultuurist. Eesti seaduste kohaselt on töö mikroorgansimidega jaotatud 4 ohutusklassi. Instituudis töötatakse ainult 1. klassi (madal risk) ja 2. klassi (mõõdukas risk) kuuluvate organismidega. Kõige ohutumad on inimesele hästi iseloomustatud inimese või primaatide rakuliinid, madala nakkusriskiga inimese patogeenide suhtes. Kõige ohtlikumad on endogeensete patogeenidega rakuliinid, tahtlikult nakatatud rakud,
1 tunnuseks polüsahhariididest limakapsel. Patogeensed ainult limakapsliga pneumokokid (kapsli tõttu ei suuda peremeesorg. neid hävitada). Kapsli olemasolu või puudumist võimalik hinnata tardsöötmel moodustuvate bakterikolooniate suuruse alusel. S-tüüpi (sile) kapsliga; R-tüüpi (kare) kapslita. Süstimisel S-tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüüpi jäid ellu. Hiired surid ka, kui neid süstiti seguga (R elusad & S-tüüpi surmatud rakud). Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks hiire immuunsüsteemile vastu seista geneetilise info kandjaks DNA. b) Bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon sisaldub DNA molekulis. Viirused rakusisesed parasiidid, elutegevus sõltub täielikult peremeesraku valgusünteesiaparaadist & energiat genereerivatest süsteemidest. Erinevad viirused paljunevad erinevat tüüpi rakkudes. Bakterirakke nakatavaid viirused bakteriofaagideks ehk faagideks, genoom pakitud valkkattesse
Patogeensed ainult limakapsliga pneumokokid (kapsli tõttu ei suuda peremeesorg. neid hävitada). Kapsli olemasolu või puudumist võimalik hinnata tardsöötmel moodustuvate bakterikolooniate suuruse alusel. S-tüüpi (sile) kapsliga; R-tüüpi (kare) kapslita. Süstimisel S- tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüübiga süstimisel jäid ellu. Hiired surid ka, kui neid süstiti seguga (R elusad & S-tüüpi surmatud rakud). Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks. 2) Bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon sisaldub DNA molekulis. Bakteriofaagi (DNA-viirus) genoom on pakitud valkkattesse. Hershey ja Chase näitasid, et kui bakteriofaag nakatab rakku, siis jääb valkkate raku pinnale ja rakku siseneb ainult DNA. Seega sisaldub viiruse taastootmiseks vajalik geneetiline informatsioon DNA-s. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust.
kapslita rakud (R-tüüpi, rough = kare, konarlik) moodustavad aga väikesi, ebatasase pinnaga kolooniaid. Hiirte süstimisel S-tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüüpi rakkudega süstimisel aga jäid ellu. 1928. a. demonstreeris Frederick Griffith, et hiired surid ka siis, kui neid süstiti seguga, mis sisaldas R tüüpi elusaid rakke ning S-tüüpi surmatud rakke. Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis - transformeeris - nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks, võimaldades neil selle tulemusena hiire immuunsüsteemile vastu seista. S kolooniad: virulentsed, limakapsliga, siledapindsed, suured kolooniad, agglutineeruvad R kolooniad: avirulentsed, limakapslita, karedapindsed, pisikolooniad, ei agglutineeru Transfektsioon on geneetilise info ülekanne faagi nukleiinhappe vahendusel (Heinaru) / rakkudesse puhastatud viiruste DNAd
1928 näitas Griffith bakteri S.Pneumoniae transformatsiooni – DNA kandumist väliskeskkonnast bakterirakku. IIR tüüpi kapslita rakud – ei ole virulentsed. Väikesed karedapinnalised kolooniad. IIIS tüüpi limakapsliga rakud – on virulentsed. Suured siledapinnalised kolooniad. Limakapsel takistab peremeesorganismil bakterit hävitamast. Griffith näitas, et kõrge temperatuuriga omandasid kapslita IIR rakud surmatud limakapsliga IIIS rakukultuurist midagi, mis muutis mittevirulentsed elusad IIR tüüpi rakud virulentseteks. See tähendab, et ta transformeeris IIR rakud patogeenseteks limakapsliga rakkudeks IIIS(kandis IIIS DNA väliskeskkonnast IIR bakterirakku). 1944 näitasid Avery, MacLeod ja McCarty, et S.Pneumoniae mittevirulentsete IIR tüüpi rakkude transformeerimist IIIS tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA.
Limakapsliga rakud (S-tüüpi, sile) moodustavad söötmel suuri, siledapinnalisi kolooniaid, kapslita rakud (R-tüüpi, kare) moodustavad aga väikesi, ebatasase pinnaga kolooniaid. Hiirte süstimisel S- tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüüpi rakkudega süstimisel aga jäid ellu. 1928. a. demonstreeris Frederick Griffith, et hiired surid ka siis, kui neid süstiti seguga, mis sisaldas R tüüpi elusaid rakke ning S-tüüpi surmatud rakke. Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis - transformeeris - nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks, võimaldades neil selle tulemusena hiire immuunsüsteemile vastu seista. 1944. a. näitasid Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarty, et Streptococcus pneumoniae avirulentsete R- tüüpi rakkude transformeerumist S-tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Nad isoleerisid S-tüüpi pneumokokkidest DNA. Kuna DNA preparaat võis sisaldada ka RNA-d ja valke, töötlesid nad seda erinevate
langust üheks sporulatsiooni stimuleerivaks signaaliks. Arvatavasti muutub rakus GTP hulga vähenemisel spetsiifilise regulaatorvalgu aktiivsus. 2. Rakkude tihedus. Sporuleerumine sõltub rakukultuuri tihedusest. Väikese tiheduse korral ei aita isegi näljutamine. Sporulatsiooni indutseerivad ekstratsellulaarsed faktorid, mida produtseerivad hilises eksponentsiaalses faasis sporuleeruma hakkavad rakud. Kui viia rakud hõredast rakukultuurist tiheda rakukultuuri filtraati, hakkavad ka need sporuleeruma. Seega ilmneb sporuleerumisel "quorum sensing" e. hulgatunnetuse efekt. Rakud produtseerivad väliskeskkonda teatud autoinduktormolekule, mis toimivad alates teatavast lävikontsentratsioonist. Mida tihedam on rakukultuur, seda kõrgem on autoinduktori kontsentratsioon. 3. DNA süntees. DNA süntees on obligatoorne emaraku ja spoori kromosoomi tekkeks. Kui DNA süntees inhibeerida, pärsitakse
langust üheks sporulatsiooni stimuleerivaks signaaliks. Arvatavasti muutub rakus GTP hulga vähenemisel spetsiifilise regulaatorvalgu aktiivsus. 2. Rakkude tihedus. Sporuleerumine sõltub rakukultuuri tihedusest. Väikese tiheduse korral ei aita isegi näljutamine. Sporulatsiooni indutseerivad ekstratsellulaarsed faktorid, mida produtseerivad hilises eksponentsiaalses faasis sporuleeruma hakkavad rakud. Kui viia rakud hõredast rakukultuurist tiheda rakukultuuri filtraati, hakkavad ka need sporuleeruma. Seega ilmneb sporuleerumisel "quorum sensing" e. hulgatunnetuse efekt. Rakud produtseerivad väliskeskkonda teatud autoinduktormolekule, mis toimivad alates teatavast lävikontsentratsioonist. Mida tihedam on rakukultuur, seda kõrgem on autoinduktori kontsentratsioon. 85 3. DNA süntees. DNA süntees on obligatoorne emaraku ja spoori kromosoomi tekkeks
sile) moodustavad söötmel suuri, siledapinnalisi kolooniaid, kapslita rakud (R-tüüpi, rough = kare, konarlik) moodustavad aga väikesi, ebatasase pinnaga kolooniaid. Hiirte süstimisel S-tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüüpi rakkudega süstimisel aga jäid ellu. 1928. a. demonstreeris Frederick Griffith, et hiired surid ka siis, kui neid süstiti seguga, mis sisaldas R tüüpi elusaid rakke ning S-tüüpi surmatud rakke. Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis - transformeeris - nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks, võimaldades neil selle tulemusena hiire immuunsüsteemile vastu seista. 1944. a. näitasid Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarty, et Streptococcus pneumoniae avirulentsete R-tüüpi rakkude transformeerumist S-tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Nad isoleerisid S-tüüpi pneumokokkidest DNA. Kuna DNA preparaat võis sisaldada ka RNA-d ja valke,
sile) moodustavad söötmel suuri, siledapinnalisi kolooniaid, kapslita rakud (R-tüüpi, rough = kare, konarlik) moodustavad aga väikesi, ebatasase pinnaga kolooniaid. Hiirte süstimisel S-tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüüpi rakkudega süstimisel aga jäid ellu. 1928. a. demonstreeris Frederick Griffith, et hiired surid ka siis, kui neid süstiti seguga, mis sisaldas R tüüpi elusaid rakke ning S-tüüpi surmatud rakke. Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis - transformeeris - nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks, võimaldades neil selle tulemusena hiire immuunsüsteemile vastu seista. 1944. a. näitasid Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarty, et Streptococcus pneumoniae avirulentsete R-tüüpi rakkude transformeerumist S-tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Nad isoleerisid S-tüüpi pneumokokkidest DNA. Kuna DNA preparaat võis sisaldada ka RNA-d ja valke,
annaabi.ee 
