Sisaldab 6-8 aluspaari sisaldavaid korduvjärjestusi, mis on kõrgelt konserveerunud nii järjestuse kui ka struktuuri järgi. Inimese kromosoomides on ~2000 kordust TTAGGG (5' 3') Telomeerid hoiavad erinevate kromosoomide otsad omavahelise interakteerumise eest. (Eukarüootide iga kromosoom sisaldab ühe lineaarse DNA kaksikheeliksi, mitte tsükliseerunud DNA nagu prokarüootides.) Telomeerid seovad kromosoomid tuuma lamiinidega rakutuuma ümbrises. Samuti on telomeer seotud rakujagunemiste arvu kontrolliga. DNA igal replitseerumisel rakutsüklis uus sünteesitud DNA on umbes 100 bp lühema telomeeriga. Selle põhjuseks on asjaolu, et DNA mahajääva (ingl lagging) ahela sünteesil Okazaki fragmentidena 5' ots ei saa olla täispikkusega, sest kromosoomi lõpus ei ole kohta RNA primeri sünteesiks viimase Okazaki fragmendi jaoks. Seega umbes 100 mitootilise jagunemise järel telomeer on kadunud. Edasisel DNA replitseerumisel lähevad kaotsi geenid alates kromosoomi otstest
kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga jäävad telomeerid järjest lühemaks ning teatud kriitilisest piirist alates raku jagunemine seiskub. Need rakud, mis peavad aga organismis kogu aeg paljunema (näit
hübridiseerumisel. Rakkude hübridiseerimine: võimalik liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakkud e hübriidideks. Rakendatav inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste rakke. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse. Liituvad raku-, siis tuumamembraanid. Kui hübriidne rakk jaguneb inim kromosoomid järk-järgult juhuslikult kaotsi. Miitmete rakujagunemiste järel hübriidses rakus alles 1 või vähesed inimese kromosoomid. Isegi, kui katsetingimused ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. N: translokatsioon X & 14. kromosoomi vahel. Selliseid inimese rakke hübridiseeriti hiire rakkudega, kasv HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele aint 1 inimese kromosoomi 14t
Rakkude hübridiseerimine: võimalik liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks. Rakendatav inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste rakke. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse (nt inaktiveeritud Sendai viirusega). Liituvad raku-, siis tuumamembraanid. Hübriidse raku jagunemisel lähevad inimkromosoomid järkjärgult kaotsi. Mitmete rakujagunemiste järel hübriidses rakus alles 1 või vähesed inimese kromosoomid. Isegi, kui katsetingimused ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. Hübriidse raku uurimisel saab kindlaks teha millises kromosoomis geen avaldub, kuid selleks, et välja selgitada kindlat kromosoomi piirkonda kasutatakse kombineeritud meetodeid uurides translokatsioonidega kromosoome.
liiguvad raku vastaspoolustele homoloogilised kromosoomid, mitte tütarkromatiidid. 2. PLOIDSUS. Mitoosi teel jagunedes on nii emarakk kui tütarrakud on diploidsed. Meioosi teel jagunedes moodustub kokku 4 haploidse genoomiga gameeti. 3. AEG. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast, võib mitoos kesta mõnest tunnist mõne päevani. Meioosi puhul võib aga juba ainult esimene profaas osadel loomadel kesta aastaid. 4. RAKUJAGUNEMISTE ARV. Meioosis toimub rakujagunemine 1 kord, kus tekib 2 diploidset rakku. Meioosis toimub kaks rakujagunemist: 1) redutseeriv jagunemine: Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. 4 2) võrdväärne jagunemine - Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis 5. TOIMUMISKOHT. Mitoos toimub somaatilistes rakkudes, meioos aga idutee rakkudes. 6. DNA REPLIKATSIOON
Enamikul bakteritel ei ole ranget rakutsüklit ning nad kopeerivad enda DNAd pidevalt. Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise(kellamehhanism). Telomeeride pikkus sõltub telomeraasi aktiivsusest. Telomeraasi RNA komponent sisaldab telomeerse DNA-ga komplementaarset järjestust, mis toimib nagu matriits vastavate telomeersete järjestuste sünteesimisel. Seega on telomeraas vastutav telomeeride uuenemise eest. RNA sünteesi põhietapid Pre-initsiatsioon
DNA metülatsioon modifitseerib stabiilselt geeni ekspressioonimustreid rakkudes nii, et rakud "mäletaksid, kus nad on olnud" või vähendaksid geeniekspressiooni. Näiteks rakud, mis on määratud olema embrüonaalsed pankrease saarekesed jäävad pankrease saarekesteks organismi kogu eluks, ilma et signaalid peaksid seda neile ikka ja jälle meelde tuletama. DNA demetüleeritakse tavaliselt sügoodi arenemisel ning metüleeritakse uuesti arengu jooksul üksteisele järgnevate rakujagunemiste jooksul. Ent viimaste uuringute põhjal toimub sügoodis pigem metüülrühmade hüdroksülatsioon kui metüülgruppide täielik eemaldamine.[1][2] Osa metüleerimisel tekkinud modifikatsioone, mis mõjutavad geeniekspressiooni, on päritavad, ning seda nähtust nimetatakse epigeneetiliseks regulatsiooniks. Lisaks surub DNA metülatsioon alla aja jooksul genoomi sisenenud viiruslike geenide ja muude kahjulike elementide ekspressiooni
kromosoomid, mis sisaldavad informatsiooni teise identse indiviidi loomiseks. Inimese rakkudes on 23 kromosoomipaari. Erinevad on spermarakud ja munarakud, st sugurakud, mis sisaldavad poole vähem kromosoome. Inimese sugurakus on 23 üksikut kromosoomi. Esimene uue inimolendi rakk tekib spermaraku ja munaraku ühinemisel, mõlemas sisaldunud 23 kromosoomi moodustavad 23 kromosoomipaari. Seega on järglastel tunnusjooni mõlemalt vanemalt. Uue indiviidi areng kulgeb läbi miljardite rakujagunemiste, enne kui sünnib uus inimene. Geneetiline info sisaldab ka juhiseid uute sugurakkude moodustumiseks, seega ühe isiku karakteristikud võivad edasi kanduda paljudele järeltulevatele põlvedele. Loomulik mutatsioon Kromosoomides talletatud geneetiline informatsioon sarnaneb matriitsi või koodiga, mida reprodutseeritakse miljoneid kordi äärmise täpsusega. Kuigi eksisteerivad efektiivsed kahjustuse kõrvaldamise mehhanismid, on võimalik täielikult kahjustada
4.Lõigustumine 42. Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? Lõigustumine on organismi hulkraksuse taastamine. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine (1:10 vs 1:1000; 1:1) järjestikuliste mitootiliste rakujagunemiste käigus viljastatud munaraku (sügoodi) suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate moodustuvate blastomeeride vahel. Algselt on lõigustumine jagunemine ilma kasvamiseta (G1 ja G2 faasi puudumine, maternaalsed mRNA-d, valgud jne.) Sünkroonne – blastomeerid jagunevad üheaegselt Asünkroonne – blastomeerid jagunevad ajalise nihkega (imetajad, va munejad imetajad, on algusest peale asünkroonne) Enamikel loomadel (nt. linnud, roomajad, kalad, putukad ja amfiibid) on
annaabi.ee 
