otsene areng- areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega ovogenees- munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga rakutsükkel- raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni somaatiline rakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk sperm- seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini spermatogoon- isasorganismis esinev seemneraku eellane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis
Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga . Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus . Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest , mille tulemusena tekib neli tütarrakku . Meioosi esimesel jagunemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire , mille tulemuseks on geenivahetus . See võimaldab uute geenikombinatsioonide teket kromosoomides .
Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest algusest teise rakujagunemise lõpuni, jaguneb: interfaas, mitoos. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks (suureneb organellide arv, toimub ATP süntees). Mitoosi jaguneb: 1. karüokinees- tuuma jagunemine 2. tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustav...
Osaleb 2 vanemorganismi Osaleb 1 vanem Mõlema vanema tunnused Järglane vanemaga sarnane Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud
t. interfaasi lõpuks 4 ahelat) - ATP süntees - Raku mõõtmed suurenevad ja organellide arv suureneb - Loomarakus tsentrioolid kahestuvad s.t. mitoosieelsestsentrosoomis on 2 paari tsentrioole - Kromosoomid keerduvad lahti 4. Meioos raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Haploidsus. Meioos koosneb kahest järjestikusest neljafaasilisest rakujagunemisest * Jagunemise (taandjagunemise) tulemusena on kromosoomide arv 2x vähenenud (NB! 1. Profaasis enamus sarnane, kuid erinevalt mitoosist toimub kromosoomide ristsiire) 1. Metafaas ekvatoriaaltasandil on homoloogilised kromosoomid paarikaupa 1. Anafaasis liiguvad pooluste poole homoloogilised kromosoomid 1.Telofaasis rakumembraan nöördub sisse, kromosoomid , tuumamembraani Kahe jagunemise vahel interfaas, (NB! DNA ei kahekordistu - 2 rakku alustavad uut jagunemist 2
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast.
o Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed) o Samuti võib esineda mõnedel sisalikudel, kahepaiksetel ja kaladel Paljunemise tähtsus Mittesugulisel paljunemisel Lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvuks järglaskond Suguline paljunemine Järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi Mitoos ehk keha rakkude jagunemine (Kasvamine) Rakutsükkel Raku eluring ühest rakujagunemisest teiste takujagunemise lõpuni. Rakutsükkel: Interfaas Mitoos o Profaas Karüokinees o Metafaas Karüokinees o Anafaas Karüokinees o Telofaas Karüokinees Tsütokinees Karüokiplasma tuumasisese plasma Tsütoplasma on tuumaväline plasma Interfaas Faas kahe mitoosi vahel 1
Mitoosi käigus 2-kromatiidiline kromosoom jaguneb ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromatiin - tuumas lahtipakitud ühekromatiidilised (haploidsed) kromosoomid diploidne - kahekordse kromosoomide arvuga; haploidne - ühekordse kromosoomide arvuga homoloogilised kromosoomid - sarnaseid aspekte katvad kromosoomid (sama ülesande-, määravusega) Rakutsükkel ...raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Rakutsükkel jaguneb (PMAT): 0. Interfaas - raku jagunemise vahele jääv aeg, toimuvad ettevalmistused jagunemiseks. ● Organellide mitmekordistumine ● Kromosoomid keerduvad lahti (kromatiin) ● DNA replikatsioon (2x e. DNA kahekordistumine, täpse koopia valmimine (mis läheb uude rakku) ● ATP süntees 1. Profaas ● Tsentrioolid liiguvad poolustele
Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist. Valdavalt pärinevad sugurakud kahelt vanemorganismilt. Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus. Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi esimesel jagunemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire, mille tulemuseks on geenivahetus. See võimaldab uute geenikombinatisoonide teket kromosoomides. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine.
· DNA T Raku sees, pikad ahelad, G, C · DNA TA mõlemakoostises on fosforhappe jääke. · RNA UA Osalevad pärilikkuse säilituseks. · RNA on valk Mõlemal suhkur · DNA pärilikkus kandja TRANSLATSIOON- RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel RNA-lt valk. Koodiga AUG- algab valgu süntees. MITOOS RAKUTSÜKKEL- Raku eluringi rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. RAKUTSÜKKEL-interfaas(suur osa aega)-mitoos MITOOSIFAASID- interfaasi käigus on kromosoomid lahti keerdunud ja tekib terviklik DNA.( DNA replikatsioon ehk kahekordistumine 46 kromosoomi asemel on 92) MITOOS-päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille käigus tekivad sama geneetilise koodiga identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb : 1)Karüokinees- tuuma jagunemine. 2)Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine.
Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Telomeerid on kromosoomiotste kordusjärjestused. Kromosoomi fn on gen info täpne ülekanne tütarrakkudesse. Interfaasis DNA replitseerub – kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks. Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid kondenseeruvad (spiraliseeruvad), nii et muutuvad nähtavaks. Rakutsükkel – raku eluring, mis koosneb interfaasist ja rakujagunemisest. Rakutsükli faasid: G0 - puhkefaas G1 – RNA- ja valgusüntees, raku kasvamine S – DNA süntees G2 – mitoosiks ettevalmistamine, sünteesitakse mitoosikäävi valke M – toimub mitoos Kromatiin – valkude ja kromosoomide DNA kompleks. Kromatiid – kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks identset tütarkromatiidi. 14. Liikidevahelised ristandid Võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide korral. Kromosoomide arv,
Esimene on puhkeaeg (gap1), teine kolmandik ajast kulub DNA sünteesiks ning viimane kolmandik on enamjaolt puhkeaeg (gap2), kuid 3. kolmandiku viimane kolmandik on mitoos. Raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel jagatakse faasideks: 1) S faas DNA kahekordistumine, histoonide süntees 2) G2 faas vahemik S faasi ja mitoosi vahel 3) M faas mitoos 4) G1 faas vahemik M ja S faasi vahel Rakutsükkel on periood ühest rakujagunemisest teiseni. (G0). Interfaas - G1 kasvufaas, S DNA süntees, G2 mikrotuubulid, Mitoos - profaas kromosoomide kondenseerumine, metafaas kromosoomid joonduvad, anafaas kromatiidid lahknevad, telofaas uute rakutuumade teke, tsütokinees. 77. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Tsükliinid - rakutsüklit käivitav masinavärk kujutab endast tsükliliselt toimivat biokeemilist süsteemi
NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel : Pärmseened - üherakulised seened, mis tavaliselt paljunevad vegetatiivselt(pungumine), aga teatud juhtudel moodustuvad eosed(ühte pärmseene rakku moodustub 4 eost = eoskott -> eoskott laguneb ja eosed vabanevad). St. pärmseened on kottseened. Rakkude vegetatiivne paljunemine : Rakutsükkel - raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Interfaas - periood, mis jääb 2 jagunemise vahele. RAKUTSÜKKEL = INTERFAAS + MITOOS. * G-1 faas - postmitootiline e. presünteetiline faas. Toimub raku kasvamine(mõõtmed + rakustruktuuride arv. Kasvamise aluseks on intensiivne valkude süntees. * G-0 faas - soike e. puhkefaas : rakud ei jagune : a) jagunemisblokeering on pöördumatu.(närvirakud, südame ja vöötlihaskoe rakud)
R AKU TSÜKKEL in t e r f a a s m it o o s p ro fa a s m e ta fa a s a n a fa a s t e lo f a a s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s t s ü t o k in e e s Raku eluringi ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. 28 Mitoos ehk keharakkude jagunemine Päristuumste rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Kasvamine. TÄHTSUS: 1. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 2. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 3. Suureneb
annaabi.ee 
