Vabanev energia Pigmentide ja valkude ahel, sünteesitakse h2 salvestatakse makroergilistesse ühendistesse kandja NADPH2 ATP, GTP,CTP,UTP,TTP.Energia vabaneb Pimedusstaadium: sahhariidide 17,6 kJ, lipiidide 38,9 kJ, valkude Fotosüsteem 1. Annab NADPH2 fotosüsteem 17,6 kJ jne ühendite oksüdatsioonil. 2. Annab ATP Energiat kasutatakse biosünteesireaksioonides, Sünteesiks vajalik CO2 saadakse õhust ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel pasiivse trantspordiga, toimub glükoosi süntees trantspordil, liikumisprotsessides. Need reaksioonid toimuvad ööpäevaringselt, Assimilatsioon-organismis kõik aga eeltingimuseks peab olema sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse valgusstaadium. Atmosfääri hapnik tekib sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid. veefotolüüsil. Pimedusstaadiumi reksiooni
ORGANISMI ASSIMILATSIOON JA DISSIMILATSIOON? NAD LAGUNDAVAD VÄLISKESKKONNAST SAADUD AINED JA SÜNTEESIVAD NEIST UUED ÜHENDID, ET KEHALE AINED OMASEKS TEHA JA NEID KASUTADA SAAKS. MILLES SEISNEB ORGANISMI METABOLISM? METABOLISM ON ORGANISMIS ASETLEIDVAD SÜNTEESI- JA LAGUNDAMISPROTSESSID, MIS TAGAVAD TEMA AINE- JA ENERGIAVAHETUSE ÜMBRITSEVA KESKKONNAGA. MILLEKS KASUTAB ORGANISM MAKROERGILISTE ÜHENDITE ENERGIAT? BIOSÜNTEESIREAKTSIOONIDES, AINETE RAKUSISESEL JA RAKKUDEVAHELISEL TRANSPORDIL NING LIIKUMISPROTSESSIDES. MILLISTE ORGAANILISTE ÜHENDITE DISSIMILATSIOONIL SAAB KÕIGE ENAM ENERGIAT? LIPIIDIDE. MILLISES JÄRJEKORRAS KASUTAB ORGANISM OMA ORGAANILISE AINE VARUSID ENERGIA SAAMISEKS? SAHHARIIDID LIPIIDID VALGUD. KIRJELDAGE ATP MOLEKULI EHITUST. ATP MOLEKUL ON RIBONUKLEITIID, MIS KOOSNEB LÄMMASTIKALUSEST ADENIIN , RIBOOSIST JA KOLMEST FOSFAATRÜHMAST. MILLES SEISNEB ATP TÄHTSUS? ATP ON UNIVERSAALNE
Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroenergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega. Toitainete kasutamise järjekord: 1.Sahhariidid (glükoos) 1g = 17,5 kJ ( 4 kcal) 2.Lipiidid (neutraalrasvad) 1g = 38,9 kJ (9 kcal) 3.Valgud (kaseiin) 1g = 17,6 kJ (4 kcal) ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkuda metabolismis.
.......................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 SISSEJUHATUS Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustuvad põhiliselt loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Hormoon on aine, mida kasutatakse rakkudevahelisel signaliseerimisel. Kõik hulkraksed organismid (kaasaarvatud taimed) toodavad hormoone. Lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke ja mitmeid teisi ühendeid. Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon östrogeen, need kokku on steroidid. Steroidhormoonid on organismis väikestes kontsentratsioonides esinevad tsüklilise ehitusega lipiidid. Hormoonide hulka kuulub rohkesti väikesi valgumolekule näiteks insuliin, kasvuhormoon,
ülekandja. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse oranismile vajalikke ühendeid: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ning lähteaineid. Täiendavat energiat vajatakse üldjuhul organismisisestelt keemilise energia varudelt, mis enamasti saadakse ATP molekulidelt. 2. Organismi varustamine energiaga Energiat kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega. Lipiidid on kõige rohkem energiat andvad ühendid, mis annavad umbes kaks korda rohkem energiat kui sahhariid või valk (:17,6kJ). Katsed loomadega näitavad, et organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid ning siis algab lipiidide lagundamine ja viimasena võetakse kasutusele valgud.
Assim. vajab energiat! · DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . energia vabaneb! Assimilatsiooniprotsessid toimuvad rakus ribosoomides, tsütoplasmavõrgustikus ja kloroplastides. Dissimilatsiooniprotsess toimub põhiosalt mitokondrites. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroenergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega. Dissimilatsiooniprotsessides vabaneb energia sahhariidide, lipiidide, valkude ja teiste orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Erinevat eorgaaniliste ainete dissimilatsioonil saadakse erinev energiahulk: 1g süsivesikud- 17,6 kJ energiat 1g valke- 17,6 kJ energiat 1g lipiide- 38,9 kJ energiat
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). See on suur ja mitmekesine rühm kudedes, kus rakud on piisavalt kaugel üksteisest. Hästi arenenud rakkudevahelised ruumid, täis rakkudevahelist ainet, mida toodetakse rakkude endi poolt. Rakkudevahelisel ainel võib olla erinev struktuur (vedelad ja tahked), eri kiududest (kollageensed, elastsed). Rakkudevahelise aine iseloom- selle keemiline koostis, struktuur ja füüsilised omadused määratlevad nende funktsioone, mis täidab konkreetset sidekoe tüüpi. KASUTATUD KIRJANDUS Abramov, M. Garon, S. Lucas, J. Huenermann, P. (1997-2012). . http://www.krugosvet.ru/enc/medicina/SOEDINITELNAYA_TKAN.html Lorents, A. Anatoomia ja füsioloogia massööridele. http://www.hariduskeskus
18. Millistesse orgaanilistesse ainetesse talletavad oma glükoosivarud a) taimed, b) loomad? A) Glükoosivarud talletuvad tärklisena (risoomis,mugulas,sibulas, juures) B) glükogeenina (maksas või lihastes) 19. Mis on tsitraaditsükli lõpp-produktid? (2) CO2 ja NADH 20. Millised on hingamisahela lähteained? (2) NADH ja O2 21. Miks vajab organism makroergiliste ühendite energiat? (2) a)organismi biosünteesireaktsioonides b) ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil 22. Mille poolest erineb ADP ATP-st? (2) Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis on ADP. Kolmanda fosfaatrühma liitmisel ATP molekuliga tekib ATP. 23. Selgita järgmisi mõisteid: 1. assimilatsioon- Assimiliatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse organismile vajalike ühendeid. 2.NAD- tsitraad 3. anaeroobne- kui puudub hapnik 4.glükolüüs- glükoosi lagundamise üks etapp, mille tulemusena saadakse
Definitsioon salvestaja ja ülekandja Organismi biosünteesireaktsioonides (rasvade, süsivesikute, valkude sünteesil) Kasutatakse Ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil Liikumisprotsessides Temperatuuri säilitamiseks Glükolüüsil Koondamise käigus Kuidas moodustub? Hingamise käigus Fotosünteesi valgusstaadiumis
muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust Redoksreaktsioonid oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Energia saamine ja kasutamine rakkudes Kasutatakse: rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides, rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil, mitmetes liikumisprotsessides ATP on energiarikas, millesse salvestatakse lagundamisprotsessides vabanenud energia ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest
muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust Redoksreaktsioonid oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Energia saamine ja kasutamine rakkudes Kasutatakse: rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides, rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil, mitmetes liikumisprotsessides ATP on energiarikas, millesse salvestatakse lagundamisprotsessides vabanenud energia ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest
o Ennetamine: kondoom o Ravi: antibiootikumid SKLEROOSIS MULTIPLEKS o Hea ja halvaloomuline o Pimedus/suremine kehas o Kõige sagedamini esinev haigus noorte/täiskasvanute seas o Põhjus IMS hakkab ründama ja purustama müeliinkihti, mis kahjustab närvirakke. o Autoimmuunhaigus (veel lisaks luupur ja diabeet) HORMOONIDEGA SARNASED AINED JA HORMOONID o Hormoon on aine, mida kasutatakse rakkudevahelisel signaliseerimisel o Kõik hulkraksed organismid toodavad hormoone o Mitmed organismis toimuvaid protsesse kontrollivad nii hormoonid kui ka NS o Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on mõju kaugus ja kestus o Hormoon väljutatakse organismis ja mõjumiseks rakule peab olema spetsiifilisi struktuure retseptorid o NS juhi signaali vahetult mõjutatava organi juurde o Samuti on erinevus mõju
Vaja: lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (ATP). 2) Dissimilatsioon – kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse (nt. ATP, 40%) ning eraldub soojusena (60%). Organismides kasutatakse energiat biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. ATP (adenosiintrifosfaat) – universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükoosi käärimise ja hingamise käigus. ATP’d ei saa talletada, seda peab pidevalt genereerima. ATP’d pole mõtet varuda, sest see lagundab end kui teda minuti jooksul ära ei kasutata. Rakk sureb kui energia otsas (1min sureb 300miljonit rakku). ADP (adenosiindifosfaat) +P -> ATP + 30kJ/mol.
71. Okasnahksed (Echinodermata): tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad klassid Ehitus: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline. Pikitelje ühes otsas, suuküljel (oraalsel küljel) on suu; suuvastasele (aboraalsele) küljele võib kinnituda vars, aga tavaliselt asub sääl pärak. Kehaseina sidekoe (epidermise ja lihaskihi vahel) rakkudevahelisel ainel on võime hetkeliselt polümeriseeruda ja kõvaks muutuda, või siis taas väga pehmeks. Lubiskelett tekib kehaseina sees. Klassid: Klass meriliiliad (Crinoidea) Klass meritähed (Asteroidea) Klass madutähed (Ophiuroidea) Klass ketastähed (Concentricycloidea) Klass merisiilikud (Echinoidea) Klass meripurad (Holothuroidea) 72. Okasnahksete (Echinodermata) hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi) ehituse põhijooni ja ülesandeid
annaabi.ee 
