Hendrik Kuusk AT-09 Rakendusbioloogia. Fundamentaalteadus ja rakendusteadus. Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteadusega ehkpõhiteadusega. Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rakendusteadused. Need on teadused, mis tegelevad
Rakendusbioloogia Kalev Kironen A-07 Mis on rakendusbioloogia? · Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogia kasutusvaldkonnad: · Toiduainetööstuses · Meditsiinis · Põllumajanduses Rakendusbioloogiaga toodetakse: · Juustu · Kohupiims · Jogurtit · Hapukapsast · Saia · Õlut ja veini Seente kasutamine toiduainetööstuses: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu toomisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Bakterite ja seente amülaasi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS kokk Madis Kool Bioloogia Essee Juhendaja: Allan Lorents Pärnu 2013 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Kuid laialdast kasutust leiab
Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia Aire Tael K06a Pärnu 2009 Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia file:///C:/Users/Kalev/Desktop/geen.bmp Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis.
Biotehnoloogia probleemid Bioloogilise relva väljatöötamine, eetilised probleemid- kõlbeline või mitte. Suur ajakulu. Tundlikud keskkonnategurite suhtes. Millega tegeleb biomeetria? Bioloogiliseks uurimiseks kohandatud matemaatiliste meetodite kompleks. Millega tegeleb biokeemia? Bioloogiline keemia on teadus elava keemilisest koostisest, elusorganismi keemiliste komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Mis on biogeograafia? Käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Mis on biotehnoloogia? Rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Kurgi, kapsa, piima hapendamisel piimhappebakterite tegevusel. Juustud hallitusseente teel, alkoholis pärmseened. Meditsiinis kasut pintselhallikut
eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. Transgeensete organismide loomine Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks
GEENITEHNOLOOGIA Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja
Eesel ja hobune = muul (tema on viljatu, hübriid) Geograafiline isolatsioon Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Liigitekke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenisiire, geenitriiv, looduslik valik Millistel tingimustel kujuneb uus liik? Geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Selleks peavad olema lähteliigist päritud geenid koos isolatsiooniperioodil muteerunud geenidega andma piisavalt materjali looduslikuks valikuks. Edukamaks osutunud isendid annavad rohkem järglasi. Muutub kogu rühma geneetiline struktuur ning toimub kohastumine uute elutingimustega. Uute liikide püsimajäämine sõltub: kohastumisest uute tingimustega, arvukuse tõusust, levila laienemisest, ristumisbarjääri tekkest, ruumilisest eraldamisest. EVOLUTSIOON
loodusnähtusi. Ülesanne 2. · A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüs. · B.Vesi on tugevasti reostunud. · C. Puhta vee indikaatorid puuduvad jões. · D. Veeproovide võtmine ja analüüs. · E. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud. · E, A, C, D,B vastused Organismide koositisest on leitud 70-80 erinevat elementi.Enamusi väga väheses hulgas. Makroelemendid: 98-99 % organismi elemntidest. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi. Neid nimetatakse bioelemendid ja jagatakse 3 rühma. Süsinik, vesinik,hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel-CHNOPS Mesoelemendid- Katioonid: Na, K, Mg, Ca ja anioonid Cl Mikroelemendid- Vaja väga väikestes kogustes: Fe, I, Cu,Se, Mn jne. ORGAANILISED AINED Iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. · Orgaanilised ained -18%
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
