põhimõttega iseloomulikud kogu ühenduse õigusele.Need põhimõtted teevad EÜ õigusest oma erilise õiguskorra ,mis ei ole siseriiklik ega rahvusvaheline.Vahetu kohaldatavuse all mõeldakse üldiselt seda ,et rahvusvahelise organisatsiooni normid on vahetult kohaldatavad lepinguosapooleks oleva riigi kehtivas õiguses või liikmesriigi organisatsiooni õoguskorras.Nimetatud on õigusallikaks ilma siseriiklike jäestamis- või rakendusakte vastu võtmata.Ei ole vaja eraldi siseriiklikuks õiguseks muundada.Määrus on tüüpnäide vahetult kohaldatavast normist.EÜ asutamislepingu artiklid ei ole tegelikult vahetult kohaldatavad. 5.Kirjelda ühenduse õigusaktide vastuvõtmisel kasutatava koostöömenetluse ja kaasotsustamismenetluse põhilisi erinevusi. Menetluse käik algab ettevalmistava etapiga.Komisjon algatab ja viib läbi õigusakti ettevalmistamise.Seejärel annab parlament oma arvamuse , mille järel nõukogu võtab
Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud aktid. Aktid, mille puhul seadusandliku menetluse kasutamist lepingus ettenähtud ei ole, on muud, kui seadusandlikud aktid. 13. Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides? Määrus: Üldine reegel – määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Direktiiv: Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi
Lihtsus, selgus, arusaadavus. KUIDAS RAKENDATAKSE LIIKMESRIIKIDES MÄÄRUSEID JA DIREKTIIVE- Euroopa Liidu õigust rakendavad ELi institutsioonid, liikmesriigid, sh liikmesriikide kohtud. Vahetult kohaldatavaid õigusakte peavad rakendama ka liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud. Üldine reegel määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida
asutamisleping), millel on otsene õ-lik mõju, sest neist võib tuletada üksikisiku õ ja kohustusi (tööjõu vaba liikumine). Ei eelda erilist jõustamist ja ei sõltu PS-st. · Teisene õ õ-likud ettekirjutused EL organite poolt põhilepingute alusel. 1. määrused üldise kehtivusega, tervikuna siduvad ja kehtivad kõigis liikmesriikides, ei eelda siseriiklikke rakendusakte. Mitte ainult lr jaoks vaid toovad õ ja kohustusi kaasa ka isikutele. vastu võtab nõukogu komisjoni ettepanekul. 2. direktiivid EL õ akt, mis on lr suhtes, kellele ta on suunatud saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele organitele. Nõuavad, et nende sisu võetaks siseriiklikku õ-sse üle. Vahendid, vorm, meetodid siseriiklike organite valikul
läbiviimaks menetlust esimese riigi kodaniku üle. Kõige vastuolulisem on EL vahistamismäärus (ühe õigusasutuse taotlus teisele ühe isiku kinni pidamiseks), mis võeti vastu pärast 9/11 terrorirünnakuid. Vastu võeti see rutuga ja vähese diskussiooniga. Nüüd ilmnevad probleemid ja kitsaskohad (tagantjärgi). Põhijoontes on see jäänud samaks. Probleemideks on näiteks küsimus, kas mõni riik peab põhiseadust muutma või muutma rakendusakte. Sellest on nüüdseks üle saadud ja asi on toimiv. Näiteks võib siin tuua Galojani juhtum, kus ta põgenes Uksse, aga teda ei saadud sealt kätte. Varasemalt oli tunnustatud justiitsministeeriumi taotlusi, kuid nüüd mõeldi, et see peaks ikka tulema kohtult. Tavaliselt ongi kõige suuremaks keeldumise põhjuseks vahistamismääruse vormi rikkumine, võib olla ka see, et on segaseks jäänud isiku kohtualla andmise põhjus.
mõned vajalikud sätted, nt isiku õigus omarahvuslikule nimemallile (oli varasemas seaduses); ebatäpselt on sõnastatud nimede ümberkirjutust käsitlevad laused (viidatakse Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisele muudes tähestikes, ent ei mainita muukirjaliste nimede ümberkirjutamist Eesti dokumentidesse). Otseselt nimesid käsitlevatest õigusaktidest on praegu olemas kohanimeseadus, isikunimeseaduse eelnõu ja ärinimesid hõlmav äriseadustik, samuti mitmeid rakendusakte (eriti kohanimekorraldust puudutavaid). Neist on täpsemalt juttu allpool vastavates peatükkides. 3 ISIKUNIMED 3.1 Isikunimede kujunemine Eesti eesnimede kohta on andmeid 12.13. sajandist alates. Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari, Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19
toodetakse asjaomases piirkonnas. Samuti on õigus saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks. Seetõttu on oluline piiritleda mõlema õiguse instituudi sarnasuses ja erinevus. Geograafilise tähisega on Eesti Vabariigis tegeletud erinevalt kaubamärgist rohkem viimasel kümnendil, mil ühineti vastavate intellektuaalset omandit puudutavate rahvusvaheliste konventsioonidaga ning alustati kodumaise seadusandluse loomisega, kus võeti vastu terve rida rakendusakte. Lisaks hakkasid Eestis peale Euroopa Liiduga ühinemist kehtima ka kõik nimetatud valdkonna reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid. Ühelt poolt on tegemist on ülikomplitseeritud ning mitmetahulise teemaga, mille selgitamine, lahenduste otsimine ning ülemailmne harmoniseerimine on alles arengujärgus ning teisalt oleme Eestis ja väga paljudes teistes riikides olukorra ees, kus ülaltoodud teema on veel eksootiline ja
annaabi.ee 
