Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näitavad et Nabala saatus on küsimärgi all. Poleemika Nabalas Nabala piirkonnas plaanitakse kaevandada paekivi ja avada uued ehituskillustiku karjäärid.
Rail Balticu analüüs Rail Baltic on Euroopa standartitele vastav umbes 950 km pikkune rahvusvaheline raudtee projekt. Raudtee läbiks Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Projekt algatati juba aastal 1994 ja peaks kõige varasemalt lõppema aastal 2025. Raudtee on mõeldud nii kauba kui ka reisijate vedamiseks. Palju on meedias kajastust leidnud Rail Balticu mõju ümbritsevasse keskkonda. Rail Balticut plaanitakse rajada alale, mis minimaalselt mõjutaks ümbritsevat keskkonda. Selle tagamiseks tehakse uuringuid, kaasatakse erinevaid spetsialiste ja uuritakse juba ehitatud kiirrongide mõju keskkonda. Kuna Eestil endal veel palju kogemusi kiirrongidega pole, siis on uuringuid käidud tegemas Rootsis ja Soomes. Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud
KOOLI NIMI X-teaduskond X instituut Eesnimi Perekonnanimi RAIL BALTICU MAJANDUSLIKUST TASUVUSEST Referaat Õppekava XXXX Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi X 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Rail Baltic on Baltimaade suurim ühisprojekt, mis ühendaks Balti riigid muu Euroopaga. Töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas Rail Baltic on majanduslikult tasuv ning selgitada välja projektiga kaasnevad kasutegurid. Referaat on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa annab üldise ülevaate Rail Balticust. Välja on toodud projekti ajalugu, rongi tehnilised näitajad ning planeeritav marsruut. Teine osa annab ülevaate kahest uuringust, mis aitasid projekti planeerimisel olulisi otsuseid langetada. Kolmas osa keskendub Rail Balticust saadavale kasule, välja on toodud erinevad kasutegurid ning
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? .......................................................
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon..........................
Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust on mööda maanteed peaaegu igasse tähtsamasse linna ühepalju maad: Tallinnasse 185 km, Pärnusse 180 km, Narva 180km (Pullat, 1980). Tartu paiknemine Eesti haldusjaotuse kaardil on näha Joonisel 1, sellelt paistavad välja ka raudtee liinid. 3 Joonis1. Eesti haldusjaotuse kaart (Estonica, 2000). Kesklinna linnaosa asub nagu nimigi ütleb linna südames, ääristatuna ida küljest Emajõe kaldaga, läänest üle Toome nõlvade Veski tänavaga, põhjapoolt on piiriks Kroonuaia tänav ja lõunas jookseb piir mööda Pargi ja Aida tänavat. Kesklinna linnajao naabriteks on: Supilinn,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas ehk toiduahela kontsentreerumine Referaat Juhendaja: lek. Merle Ööpik Tartu 2010 Sissejuhatus Juba neoliitikumi ajal (umbes 5000-2000 aastat eKr) pani inimene aluse tänapäeva põllumajandusele, minnes anastavalt majanduselt üle viljelusmajandusele. Seda sündmust peetakse inimkonna arengus murranguliseks, sest muututi eluviisilt paikseks, sõltuvus loodusest vähenes (hakati ise endale toiduaineid kasvatama), vähenesid ka näljahädad ja selle mõjul pikenes eluiga ning vähenes suremus. Koos rahvaarvu kasvuga tekkis aga vajadus rakendada produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
