läbipaistvust. Tartu Heaks- Oleme seisukohal, et puidurafineerimistehase rajamine Tartu lähistele eeldab, et seadusega sätestatud Eesti metsapoliitika tagab säästva metsanduse põhimõtete rakendamise. Mulle teeb tehase rajamisega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik
kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust Turberaied Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all. Langi suurus max. 10 ha Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud. Lageraie eelised ja puudused Lihtne korraldada ja Kujunevad ühevanuselised mehhaniseerida metsad Lihtne uuendada Järsk keskkonnamuutus: Lihtne prognoosida a. Kaob vana metsa turve, raiemahtu suureneb külmaoht Lihtne teostada, ei nõua b. Hoogustub metsakasvatuslikke kamardumine, lehtpuuvõsa eelteadmisi teke Loob soodsad tingimused c. Lõhutakse taimkate ja valgusnõudlike liikide tihti ka metsamuld uuenemiseks d. Võib hoogustuda Raie korraga, ei vigastata soostumine tulevikus noori puid Nõlvadel erosioonioht Turberaie
2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9% riigimetsas, 63,5% erametsas ja 0,6% muul metsamaal. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raiete kogumaht 17%. 2007 aastal oli peamiseks kodumaist raiemahtu suurendavaks teguriks puiduhindade hüppeline tõus. Tõus oli eelkõige tingitud toormenappusest nii Eestis kui mujal Skandinaavias, mille tingis Venemaa ümarpuidu ekspordile kehtestatud tollitariifide tõus (alates 1. juulist 4 eurolt 10 eurole) ning Eesti puhul juuni algusest alanud raudteeblokaad Venemaa poolt. Töötlemata ümarpuidu import Venemaalt vähenes 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 28,4%. Raieid pärssivaks teguriks oli järjekordne soe talv. Suurim hinnatõus sai
alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. väljaspool nimetatud lepingupoole riigi Arvestuslank- metsamajanduskavas territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi) maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade metsade raiemahtu. sissetulekud on maksustatud väga madalalt Energiamajandus- energia tootmise, või tööseadusandlus on laevaomakikele töötlemise, edastamise ja jaotamisega väga kasulik. tegelev majandusharu Positiivne kaubandusbilanss- olukord, Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. maapõues või veekogude põhjas sinna Negatiivne kaubandusbilanss- olukord,
Metsamajandus kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu. Metsasus metsade osakaal % teatud territooriumil. Puiduvaru metsades olev puiduhulk m3/ha. Puidu juurdekasv teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. Arvestuslank metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus on energiavarude hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani. Fossiilne kütus miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt), mida saab kasutada energiamajnduses. Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul (vesi, tuule, päikeseenergia jne)
majandusharu Metsasus- metsade osakaal % taetud territooriumil Puiduvaru- metsades olev puidu hulk m3/ha või riigi puiduvaru m3 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud ajajooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu Energiamajandus Energiamajandus- on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine(põlevkivi,nafta,küivisüsi,maagaas) mida saab kasutada energiamajanduses Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul, vee,tuule,päikese jms energia
Puiduvaru- puidu hulk teatud maa-ala metsades, mõõdetakse kuupmeetrites 64 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu 65 ENERGIAMAJANDUS 65. TEAB ERINEVAID ENERGIARESSURSSE NING SELGITAB NENDE KASUTAMISE EELISEID JA PUUDUSI, SEALHULGAS KESKKONNAPROBLEEME; Energia liik, selle Kasutamise eelised Kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta -40% Nafta on suure kütteväärtusega
vastupanu. Tormikahjustuse esialgne hinnatud maht oli ligikaudu 3,9 milj. m3 so. 2,5% tolleaegsest metsade üldtagavarast. 1968. a. korrigeeriti hindamisandmeid ja kahjustatud puistute üldtagavara tõusis 5,4 milj m3. Aasta hiljem tehtud hindamine aga suurendas kahjustatud metsade mahtu kuni 6,1 milj. m3 –ni. (see oli ca 2 aastast raiemahtu). Kahjustuste mahust langes kuni 85% riigimetsade arvele, ülejäänu tolleaegsete kolhoosi-sovhoosimetsadele. Kahjustuste mahu kasv oli tingitud ka sellest, et sama aasta 17.-18. okt. kahjustas taas tugev torm peamiselt Lõuna-Eesti metsi ja neid kahjusid käsitletakse augustitormi omadega koos, samuti suurendasid kahjustuste mahtu hilisemad, sekundaarsed kahjurid. 8. jaan. 2005
annaabi.ee 
