tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis: · Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad)- · Et linnustikku-loomastikku tundlikul pesitsus ja poegimisperioodil vähem häirida. · Rauest saadava puidu kvaliteedi seisukohalt.
hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood.
Putukkahjustuste oht Puistu muutub tuulehellaks looduslikele taimedele märgatavalt väiksem kui Tööd on kulukad ja kultuuris mehhaniseeerimine keerukam Mets ei kujune ühevanuseline Uuenemine ei pruugi olla edukas Keskkonda ei muudeta järsult Puuliikide ebasoovitava vahelduse oht Raieaeg sõltub ilmastikust, kasvukohast ja mehhanismidest. Raie aja, masinate ja tehnoloogia valikul tuleb vältida: mullaomaduste ja veereziimi halvenemist ning mulla erosiooni, metsateede, sihtide, sildade, kuivenduskraavide lõhkumist, raiestiku uuendamise või loodusliku uuenemise raskenemist või võimatuks muutumist raietööde tagajärjel Loe lisaks: Metsaseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=104401 Metsa majandamise eeskiri https://www
Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1.
soovitustes kirjeldatust nt kopra poolt tekitatud üleujutuste, tormi- või putukkahjustuste, mitme aasta taguse soovituse vananemise vms tõttu). Tuleb uurida ka raie vastavust kehtivatele õigusnormidele. Kui puistu seisund erineb soovitustes kirjeldatust, siis tuleb hinnata puistu hetkeseisu või tellida hinnang metsaspetsialistilt. Tuleb hinnata planeeritud raie sobivust puistus: - Valida puistu seisundile sobivaim raieliik; - määrata raieaeg ja väljaraiutav puidukogus; - hinnata erinevate tehnoloogiate kasutamise võimalusi metsamasinate juurdepääsuvõimalused (teede seisund, kraavide ületamiseks sillakeste ehitamise vajadus), pinnase kandevõime kogu langi ulatuses, koondamisteede ja laoplatsi asukoht jmt; - selgitada säilitamist vajavad puud (seemnepuud, säilikpuud, järelkasv) ja loodusväärtuste (nt vääriselupaigad) seisund ja paiknemine. Mõttekas on koostada tööde majanduslik arvestus:
raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Veerraiel ei tohi langi servast lagedaks raiutud ala olla laiem kui pool puistu kõrgusest. Uue riba võib vana kõrvalt lagedaks raiuda pärast eelmise uuenemist. Ülejäänud langilt puude raiel valitakse puid raieks nagu aegjärksel või häilraiel. Ei saa siiski läbi lageraieta, seda just lähtudes majanduslikest kaalutlustest on. Lageraiet on võimalik teha senisest loodussõbralikumalt vähendades langi suurust, valides raieaeg, tehnika ja tehnoloogia võimalikult loodussõbralik, loobudes langi korrapärasest kujust, säilitades järelkasvu jne. Oluline jätta langile seemne- ja säilikpuid ning lamapuitu. Turberaietega jäljendatakse protsessi, mis looduslikult käivitub ühe või mitme suure puu suremisel. Uuendamist turberaie abil võib pidada looduslähedaseks. Turberaie edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil, mullastikust. Valgustusraiet
looduskaitselistel eesmärkidel võib teha (näiteks looduslikusse taastamist, liigikaitsetöid jms.); - piiranguvöönd - metsade majandamine on lubatud kindlate kaitseala valitseja poolt kehtestatud piirangutega, näiteks võib uuendusraie olla täielikult keelatud või lubatud ainult väikeste lankidena või turberaiena, samuti võib olla ette kirjutatud langi kuju, sihitus ja raieaeg. Haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitsereziim võib olla võrdsustatud sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi reziimiga. Alljärgnevate alade metsi loetakse rangelt kaitstuks (kokku 214 110 ha (23, 24)): - loodusreservaadid (3 688 ha; 1,7% rangelt kaitstud metsadest); - sihtkaitsevööndid (175 086 ha; 81,8%); - üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%);