Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"raieaeg" - 7 õppematerjali

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö
9
docx

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis: · Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad)- · Et linnustikku-loomastikku tundlikul pesitsus ja poegimisperioodil vähem häirida. · Rauest saadava puidu kvaliteedi seisukohalt.

Metsandus → Metsandus
37 allalaadimist
Harilik Mänd
16
rtf

Harilik Mänd

hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood.

Metsandus → Metsandus
22 allalaadimist
Raied
61
ppt

Raied

Putukkahjustuste oht Puistu muutub tuulehellaks looduslikele taimedele märgatavalt väiksem kui Tööd on kulukad ja kultuuris mehhaniseeerimine keerukam Mets ei kujune ühevanuseline Uuenemine ei pruugi olla edukas Keskkonda ei muudeta järsult Puuliikide ebasoovitava vahelduse oht Raieaeg sõltub ilmastikust, kasvukohast ja mehhanismidest. Raie aja, masinate ja tehnoloogia valikul tuleb vältida: mullaomaduste ja veereziimi halvenemist ning mulla erosiooni, metsateede, sihtide, sildade, kuivenduskraavide lõhkumist, raiestiku uuendamise või loodusliku uuenemise raskenemist või võimatuks muutumist raietööde tagajärjel Loe lisaks: Metsaseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=104401 Metsa majandamise eeskiri https://www

Metsandus → Metsandus
36 allalaadimist
Harilik mänd
9
doc

Harilik mänd

Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1.

Metsandus → Metsandus
23 allalaadimist
Saetööstus
30
doc

Saetööstus

soovitustes kirjeldatust nt kopra poolt tekitatud üleujutuste, tormi- või putukkahjustuste, mitme aasta taguse soovituse vananemise vms tõttu). Tuleb uurida ka raie vastavust kehtivatele õigusnormidele. Kui puistu seisund erineb soovitustes kirjeldatust, siis tuleb hinnata puistu hetkeseisu või tellida hinnang metsaspetsialistilt. Tuleb hinnata planeeritud raie sobivust puistus: - Valida puistu seisundile sobivaim raieliik; - määrata raieaeg ja väljaraiutav puidukogus; - hinnata erinevate tehnoloogiate kasutamise võimalusi ­ metsamasinate juurdepääsuvõimalused (teede seisund, kraavide ületamiseks sillakeste ehitamise vajadus), pinnase kandevõime kogu langi ulatuses, koondamisteede ja laoplatsi asukoht jmt; - selgitada säilitamist vajavad puud (seemnepuud, säilikpuud, järelkasv) ja loodusväärtuste (nt vääriselupaigad) seisund ja paiknemine. Mõttekas on koostada tööde majanduslik arvestus:

Metsandus → Puiduteadus
22 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Veerraiel ei tohi langi servast lagedaks raiutud ala olla laiem kui pool puistu kõrgusest. Uue riba võib vana kõrvalt lagedaks raiuda pärast eelmise uuenemist. Ülejäänud langilt puude raiel valitakse puid raieks nagu aegjärksel või häilraiel. Ei saa siiski läbi lageraieta, seda just lähtudes majanduslikest kaalutlustest on. Lageraiet on võimalik teha senisest loodussõbralikumalt vähendades langi suurust, valides raieaeg, tehnika ja tehnoloogia võimalikult loodussõbralik, loobudes langi korrapärasest kujust, säilitades järelkasvu jne. Oluline jätta langile seemne- ja säilikpuid ning lamapuitu. Turberaietega jäljendatakse protsessi, mis looduslikult käivitub ühe või mitme suure puu suremisel. Uuendamist turberaie abil võib pidada looduslähedaseks. Turberaie edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil, mullastikust. Valgustusraiet

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

looduskaitselistel eesmärkidel võib teha (näiteks looduslikusse taastamist, liigikaitsetöid jms.); - piiranguvöönd - metsade majandamine on lubatud kindlate kaitseala valitseja poolt kehtestatud piirangutega, näiteks võib uuendusraie olla täielikult keelatud või lubatud ainult väikeste lankidena või turberaiena, samuti võib olla ette kirjutatud langi kuju, sihitus ja raieaeg. Haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitsereziim võib olla võrdsustatud sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi reziimiga. Alljärgnevate alade metsi loetakse rangelt kaitstuks (kokku 214 110 ha (23, 24)): - loodusreservaadid (3 688 ha; 1,7% rangelt kaitstud metsadest); - sihtkaitsevööndid (175 086 ha; 81,8%); - üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%);

Metsandus → Metsaressurss ja -klaster
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun