1946. aasta kevadel algas mõlema vahel jälle kodusõda. 1949. aasta aprillis langes kommunistide kätte Nanking. Chang Kaishek, koos ca 200 000 mehe ja enamuse riigi kullavarudega taandusid Taivani saarele. Seal säilis USA sõjajõudude kaitse all Hiina Vabariik. 1. okt. 1949. a. kuulutas kommunistide liider Mao Zedong [Mao Tse Tung (1893 1976)] Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. 1949. a. tuli kokku Hiina rahvuspoliitiline konverents, mis pidi saama maoistliku reziimi kõrgeimaks organiks. Moodustati: administratiivnõukogu (= valitsus), eesotsas peaminister Zhou Enlai (Chou En-lai) Valiti: Page 3 of 1 alaliselt tegutsev seadusandlik organ: Keskvalitsuse Nõukogu, eesotsas Mao Mao oli ühtlasi ka Sõjanõukogu esimees, st. talle allus ka armee (oluline edasisi sündmusi silmas pidades)
Tema ja tema pooldajata tegevusprogramm oli rajatud eelkõige majanduslikult tugevale, jõukale taluperemehele. Nõuti seisuslike vaheseinte likvideerimist ja rahvastevõrdõiguslikkust. Eesmärke püüti saavutada keskvalitsuse kaudu, kelle vastuolusid baltisaksa aadliga aga üle hinnati. Jakobsoni populaarsus kasvas tugevalt kuni tema surmani 1882. aasta märtsis. Esialgu valdavalt tsentristlikul positsioonil e liberaal-demokraatliku suuna esindaja Jakob Hurda rahvuspoliitiline aktiivsus algas seonduvalt "Vanemuise" seltsi ja selle korraldatud laulupeoga; laulupeol esines ta oma kõnega, milles esitas kolm soovi eestlastele meele ja mõistuse harimiseks, koolide rajamiseks ja saksastamise vastu seismiseks. Järgmisel aastal esitas ta, samuti ühes oma kõnes, nägemuse eestlaste tulevikust, märkides, et eestlaste väikese arvu tõttu ei saada kunagi poliitiliselt ega sõjaliselt vägevaks, kuid tõi võrdlusena kreeklasi, kes olid vanal ajal
V. Janseni sõnadel loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus - "Sind surmani küll tahan..." Esimene eesti üldlaulupidu oli ühtlasi esimene avalik ja võimas eesti rahvuslik meeleavaldus, mis süvendas eestlastes rahvuslikku ühistunnet ja tiivustas rahvast uutele ühistele ja kõrgematele eesmärkidele. Mõtted oma riigist Üle-eelmise sajandi keskel alanud Eesti rahva kultuuriline- ja majanduslik areng ning rahvuspoliitiline küpsemine tõid nii ühiskondlikus elus, kui ka tolleaegsete omavalitsuste tegevuses kaasa eestlaste osatähtsuse kasvu. Uue sajandi algul alustasid linnades oma õiguste maksmapanemise eest võitlust linnakodanikud. Kuid eesti rahva soovid ulatusid juba siis märksa kaugemale. Mõte ühendatud Eestist arenes ajapikku ideeks demokraatliku korraldusega Eestist samasuguse demokraatliku Vene föderatsiooni raames. Kuid ärksamate eestlaste mõttelend ja soovunelmad ulatusid veelgi kaugemale
polnud väga tüüpiline). 1930ndatel sai temast juhtiv realistlik luuletaja. Ekspressionismi mõjuga oli tema esikkogu ,,Rahutus" (1928), millega esitab autobiograafilist ainet konkreetsete realistlike situatsioonide-detailide kaudu. Sütiste saavutas eluliste pihtimuste kaudu selge omailmelisuse. 1930ndatel rohkem klassikalist vormi ja uusi teemasid. Uutest teemadest kõige ootamatum oli ,,Noored partisanid" (1935), mis räägib Vabadussõjast, rahvuspoliitiline. Sütiste osales Vabadussõjas, oli isiklik kogemus olemas. Sütiste loomingu lõppjärk langes okupatsioonide ja kirjanduses toimunud järskude muutuste aega. Ta oli üks vähestest, kes suutis poliitilises luules ja tellimistöödes lüüa meeldejäävat ja isikupärast. 16. Arbujate tegevus ja looming. Arbujad Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. Arbujad olid vaimulähedased. ,,Arbujad" on üks
Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitakse pigem erinevate arhailiste õiguste sarnasusest kui nende vastandlikkusest. Rääkides arhailisest õigusest võime rääkida kahest aspektist: arhailise õiguse algsest etapist mille kohta kasutatakse sünonüüme sugukondlik
Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed. Snellmani rahvuspoliitiline elutöö jätkaja oli ajalooprofessor ja senaator Yrjö Sakari Yrjö- Koskinen (+1903). Moodsa soomekeelse ilukirjanduse rajaja Aleksis Kivi (+1872) nt Seitse Venda (1870-73).Moodne soome kirjakeel alates 1870.aastatest. Soomluslikumises oli oluline roll Helsingi 17 ülikoolil, professoritel, üliõpilastel, kirikuõpetajatel, suurtalude peremeestel. Akadeemiline,
Jaan Kruusvall (1940-2012) Ta on pärist Virumaalt. Ta on kirjanik, kes huvitaval kombel jääb alati teiste varju. Tema loomingus on mingi alge, mis varjujäämist soosib. Ta kirjutab lühikesi tekste ja selliseid, mis rõhutatult tahavad olla lühikesed. Dramaakirjanduses see niivõrd välja ei tule (draama standardpikkus kehtib rohkem kui proosa standardpikkus). 1983 Pilvede värvid – sai tähtsaks teatrisündmuseks ning kindlasti selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste
annaabi.ee 
