aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Iga liikmesriik säilitab iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine - Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine - Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine - Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine - Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse
esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat · Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; o Rahvusparlamentide roll EL otsustetegemises; o Aluslepingute süsteemi lihtsustamine; o EL Põhiõiguste harta seadus. · Peamised arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; o Õigus- ja siseküsimused; o Välissuhted; o Subsidiaarsus; o Rahvusparlamendid · Tulem: EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Lihtsustamine ja läbipaistvus (Lepingute struktuuri lihtsustamine: kolme samba asemel üks, EL saab juriidilise isiku staatuse); o Õigusmeetmete ja protseduuride lihtsustamine (Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks;
* EL missioon ja pädevus poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale * Õigus- ja siseküsimused liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: * Välissuhted - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, * Subsidiaarsus inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate * Rahvusparlamendid institutsioonide stabiilsuse. Konvendi töö lõpptulemus: - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla * EL põhiseadusliku lepingu projekt konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud
Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat, 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: EL missioon ja pädevus Õigus- ja siseküsimused Välissuhted Subsidiaarsus Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt · EL põhiseaduse leping (jõustumata) Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine- et tuua EL kodanikele lähemale, muuta arusaadavamaks · Kolme samba asemel üks- EL on üks organisatsioon, ei räägita enam sammastest · EL saab juriidilise isiku staatuse Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Siiski erinevad Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded riigile omaste struktuuride funktsioonidest. Nii näiteks võtab Euroopa Liidu seadusi vastu mitte parlament nagu rahvusriikides, vaid Ministrite Nõukogu. Lisaks pole ühendust moodustavate riikide valitsemisinstitutsioonid kuhugi kadunud. Keegi ei räägi Taani parlamendi või Saksamaa liiduvalitsuse likvideerimisest. Pigem on Euroopa Liitu kuulumise tõttu on nende tööpõld isegi laienenud. Nüüd peavad rahvusparlamendid esindama oma kodanikkonna huve mitte üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. 8.2 Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu kannab seadusandlikku funktsiooni, kuigi viimasel ajal saab üha enam õigusi seadusloomes kaasa rääkida ka Euroopa Parlament. 31 Valitsemine ja avalik haldus Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on Nõukogu 25-liikmeline.
panduna «evro». · Reformileppega muutub 2014. aastast ELi valitsus- ja riigijuhtide otsustamiskord otsuse poolt peab olema 55 protsenti riikidest, kes esindavad 65 protsenti ELi rahvastikust. Siiski saab senise süsteemi järgi hääletada 2017. aastani. · Kõik riigid ei pea enam paljudes valdkondades otsuste vastuvõtmisel poolt olema, erandiks jäävad näiteks maksu-, välis- ja julgeolekupoliitika. · Suureneb kodanike ja rahvusparlamentide mõju. Rahvusparlamendid saavad Brüsseli ettepanekuid tagasi lükata. Miljoni allkirjaga saab esitada eurokomisjonile ettepaneku ning rahvas saab europoliitikuid kohtusse kaevata, kui leiab, et need ei tee oma tööd õigesti. · Leping kinnitab, et igal riigil on õigus euroliidust välja astuda. · Igal riigil ei ole enam volinikku Euroopa Komisjonis, 27 riigi puhul väheneks volinike arv 18-le. · EL saab viieaastase ametiajaga presidendi, välis- ja julgeolekupoliitikat hakkab juhtima üks kõrge esindaja
Reformileppega muutub 2014. aastast ELi valitsus- ja riigijuhtide otsustamiskord otsuse poolt peab olema 55 protsenti riikidest, kes esindavad 65 protsenti ELi rahvastikust. Siiski saab senise süsteemi järgi hääletada 2017. aastani. Kõik riigid ei pea enam paljudes valdkondades otsuste vastuvõtmisel poolt olema, erandiks jäävad näiteks maksu-, välis- ja julgeolekupoliitika. Suureneb kodanike ja rahvusparlamentide mõju. Rahvusparlamendid saavad Brüsseli ettepanekuid tagasi lükata. Miljoni allkirjaga saab esitada eurokomisjonile ettepaneku ning rahvas saab europoliitikuid kohtusse kaevata, kui leiab, et need ei tee oma tööd õigesti. Leping kinnitab, et igal riigil on õigus euroliidust välja astuda. Igal riigil ei ole enam volinikku Euroopa Komisjonis, 27 riigi puhul väheneks volinike arv 18-le. EL saab viieaastase ametiajaga presidendi, välis- ja julgeolekupoliitikat hakkab juhtima üks kõrge esindaja.
annaabi.ee 
