Esimesed luulekogud ,,Moment I" ja ,,Roheline moment". Ta kuulus Siuru rühmitusse. Siuru ajal ilmusid esimesed luulekogud ,,Amores" ja ,,Jumalaga, Ene!". 20-30ndad oli kutseline kirjanik, elas Tartus. Avaldas rea luulekogusid ja oli arvustaja. Kirjutas ka näidendeid. Peale Pätsi riigipööret asus tööle Eesti riigi propagandatalituse kultuurinõunikuna. 1937. Aastast tegelest taas kirjanikuna. Asutas kultuuriajakirja Varamu. Looming muutus rahvuslikumaks. 1944 sügisel lahkus Saksamaale, 1949 New Yorki. Ameerikasse jäi elu lõpuni. Looming Teda kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja
II Maailmasõja ajal pages Leedust USA-sse. Ernestas Kavanauskas oli pärit Põhja-Leedust ja õppis Peterburis inseneriks. Ilmus poliitiliselt esile 1905 ning istus see eest ka veidi vanglas. Oli seejärel enne I maailmasõda Belgias ja Serbias. Naases 1919 osales leedu esindajana Versaille rahukonverentsil ning ka peaminister. Emigreerus samuti 1944 ja suri Pariisis. 1905 hakkas ka Leedu Demokraatlik Partei lõhenema samuti radikaalsemaks sotsiaalsete probleemidega tegelevaks ning rahvuslikumaks tiivaks Antanas Smeto hilisem Leedu autoritaarne juht. 1905 a revolutsioon. Leedu oli tollel ajal üks kõige agraarsem piirkond Vene Tsaaririigis. Linnastumine vaid 10% ja nendest pooled juudid. Leedulastest elas linnades vaid 3%. Peamised tööstuskeskused Vilnius, Kaunas, Siaulia ja Panevezis. Kõige märkimisväärsem osa tööstuslikust piirkonnast asus aga väljaspool tsaaririiki Väike-Leedus Klaipedas. Leedu oli seega tööstuslikult alaarenenud piirkond. 20
Ooper ja rahvuslikkus. Nagu teame, oli 19. sajandil muusikaelu kandvaks jõuks kodanlus e keskklass ning et otseselt seda iseloomustavaks institutsiooniks oli avalik kontsert ning muusikazanritest tõusis esikohale sümfoonia. Siiski pidas keskklass kõige tähtsamaks esinduszanriks ooperit sellise suhtumise võttis keskklass üle aristokraatialt. Järelikult oli ka rahvusliku muusika puhul võtmeküsimuseks rahvusliku ooperi loomine. (Näiteks Smetana puhul võiks tema kõige rahvuslikumaks teoseks pidada hoopis sümfooniliste poeemide tsüklit ,,Minu kodumaa", aga omaaegne publik ja seejärel ka muusikaajalood pidas oluliseks just koomilist ooperit ,,Müüdud mõrsja", mis saavutas kohe suure populaarsuse.) Rahvuslik ooper oli emakeelne, erinevalt itaaliakeelsest õukonnaooperist. Samuti oli rahvaviise kergem põimida ooperisse kui sümfoonilisse muusikasse, ilma et tekiks suurt stiililõhet. Glinka vastandab oma ooperis ,,Elu tsaari eest" vene poole
paguluses, tuleb ka mütoloogilisi ja lüroeepilisi lahendusi. Seda oludega paljalt ei seletagi. V-o ealised iseärasused v kirjandusse puutuvad asjad. 5) Kui ta 1960ndatel luulesse tuleb, siis on seal näha ka senisest rohkem optimistliku siiruse kõlasid, tumedust on vähem. Seda ei saa ka väga suureks tunnuseks üldistada, sest kui see looming jõuab 1970ndatesse, siis kiht hakkab jällegi tumenema. 6) Kui 1940ndatel hakkas rahvuslikumaks muutuma, siis see oli põhimõtteline muutumissuund ja st ka seda, et ka 1960-70ndate Alver on rõhutatult rahvuslik autor. "Korallid Emajões" 1986 + miks see on erandlik? Dünaamilisus kaheneb, staatilisus tuleb jälle esile. Võib öelda, et 30ndate ja 80ndate Alver on poeetilise keele poolest lähemal kui 30ndate ja 60ndate Alver. See oleks nagu ringiga tagasijõudmine Arbujate juurde. Ka temaatika poolest: + siin hakkavad mängima kaks luuletust: "Arbujate aeg"
seisukohavõtud leebunud. Ühelt poolt on tegemist distantseerumisega, kõrvaltvaataja positsioonile jäämisega. Mutt ei seostu eelmise vabariigi aegse talupoegliku realismiga ning selle arvukate arendustega ega nooreestiliku -ismide vaimustuse ning sarnaste katsetuste jätkamisega kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel. Kaheksakümnendatel oli Mutt kriitiline nii kaasaja kui kaasaegsete suhtes. Üheksakümnendatel muutus ta seevastu tunduvalt sotsiaalsemaks, ka poliitilisemaks ning rahvuslikumaks. Nüüdiskirjandusest üldiselt Nüüdiskirjanduse taustaks on pöördelised muutused ühiskonnas.1985. a oli NLKP peasekretäriks saanud Mihhail Gorbatsov, kes alustas varsti perestroikapoliitika elluviimist. Alates 1986. aastast võis Eesti ajakirjanduses lugeda vabameelsemaid ühiskonnaalaseid sõnavõtte, algasid protestid fosforiidikaevandamise plaanide vastu. 1987. a rajati Eesti Muinsuskaitse Selts, Hirvepargis toimus MRP avalikustamist nõudev miiting. Algas laulev revolutsioon
olnud, et pööre Krossi luules tähendab pöördumist klassikaliste vormide juurest enam-vähem vabavärsi poole. Eeskujusid hõlbus näidata. Iseloomulik see, et pöördub jätkuvalt ajaloo teema poole, aga kasutab tuleku nimel ajalugu ära. Tulevikku vaatamine, tõotused õhus. Krossi kõige suurejoonelisem vastus rünnakutele, mis 60ndal algavad, on värsivormis traktaatriimitud ja riimimata värsis. Manifesteerib vabavärsi vabadust. "Vihm teeb toredaid asju" intiimsed kõlad 1969. Muutub rahvuslikumaks. Ajalookangelased võivad oleviku-tulevikuga seostuda, aga roll muutub. Ajalugu on olnud enne ja varem ja see pole tühipaljas tulevikupikendus. Tulevad tegelased luulevormis, kes sobiks tema proosasse. Üks esimesi kangelasi Krahv Manteuffel. 60ndate lõpus, 69 on üleminek proosale alanud. Esimesi novelle avaldanud, kus Krossi edaspidised proosakvaliteedid hakkavad välja arenema. Piir läheb 70, siis ilmub 2 proosaraamatut, "Kolme katku vahel" ja "Neli monoloogia Püha Jüri asjus"
(Jaan Tamman). Tähtsaimad Tartu ja Pärnu Põllumeeste Selts, aasta hiljem ka Võrus ja Viljandis. Paljud põllumeesteseltsid elasid EW-ni välja. Ka igasugune muu seltsitegevus laieneb, võtab tuure üles. Kui varem, enne laulupidu olid paljud koorid koos käinud stiihiliselt, siis nüüd, laulupeo järgselt, hakkavad oma põhikirju jms välja töötama. Ka eesti ajakirjandus teeb sel perioodil läbi teatava muutuse. Ühelt poolt ajakirjandus muutub rahvuslikumaks, sellega seoses kerkivad aga esile ka mitmed probleemid, tegelastel tekivad eriarvamused, mis tekitavad inimeste vahel pingeid. Üheks pingete tekitajaks on Jakobson, kes tekitab esialgu probleeme sellega, et ta näiteks võtab Eesti Postimehe veergudel arvustada eesti koolisüsteemi, leiab, et see on igatepidi vilets, sellest tulenevalt on ka rahva haridustase vilets. Jakobson oli pärit köstri perest Laiuselt (isa kirikuga seotud). Jakobson hakkab oma artiklites ründama kirikut, leiab,
annaabi.ee 
